Null, kaks, kaheksa, kuus. See pole mõni salakood, vaid Eesti U21 noormeeste koondise lõppenud EM-valiktsükli saldo. Kaks aastat noori Sinisärke tüürinud soomlane Jani Sarajärvi usub sellele vaatamata, et Eesti jalgpalli ja U21 koondise tulevik on helge.

Eesti U21 koondis pidas maha pettumust valmistava valiktsükli, kui kümne mängu jooksul ei suudetud kordagi võidurõõmu tunda. See-eest saadi Sarajärvi juhendamisel kirja kaks viiki ja kaheksa kaotust, vastaste võrku sahistati üheksa korda ja oma võrgust nopiti välja 28 palli. See kõik tõi tulemuseks kuuenda ehk viimase koha, jäädes viiendal real olevast Luksemburgist maha suisa kaheksa punktiga.

Lisaks sellele, et Sarajärvi käe all ei võidetud ühtegi valikmängu, ei suutnud U21 koondis kordagi võita ka maavõistluse või Balti turniiri raames. Pärast kuuenda oktoobri valikmatši Luksemburgi vastu sai U21 koondise ajajärk otsa 2004 ja 2005. aastal sündinud noormeestele, kes on nüüd jalgpallimaailmas justkui täiskasvanud.

Eesti U21 koondise tulemused Jani Sarajärvi käe all:

1. 25.03.2025 Malta - Eesti 1:1 (Karel Mustmaa) — maavõistlus
2. 07.06.2025 Fääri saared - Eesti 2:1 (Rommi Siht) — EM-valikmäng
3. 05.09.2025 Eesti - Šveits 0:2 — EM-valikmäng
4. 08.09.2025 Eesti - Island 1:1 (Tristan Pajo) — EM-valikmäng
5. 10.10.2025 Eesti - Luksemburg 2:2 (Rommi Siht, Stanislav Agaptšev) — EM-valikmäng
6. 13.10.2025 Prantusmaa - Eesti 6:1 (Tony Varjund) — EM-valikmäng
7. 26.03.2026 Island - Eesti 6:2 (Kristjan Kriis, Ramol Sillamaa) — EM-valikmäng
8. 31.03.2026 Šveits - Eesti 2:1 (Mihhail Orlov) — EM-valikmäng
9. 05.06.2026 Läti - Eesti 1:1 (Mihhail Orlov) — Balti turniir
10. 07.06.2026 Eesti - Leedu 2:2 (Karel Mustmaa 2) — Balti turniir
11. 25.09.2026 Eesti - Fääri saared 1:2 (Tristan Pajo) — EM-valikmäng
12. 29.09.2026 Eesti - Prantsumaa 0:2 — EM-valikmäng
13. 06.10.2026 Luksemburg - Eesti 3:0 — EM-valikmäng

viik, kaotus.

"Olen tänulik kõigile inimestele, kes olid kahe aasta jooksul meie projektiga seotud. Suur aitäh läheb muidugi mängijatele, keda käis minu arvutuste kohaselt koondisest läbi 43 tükki. Kuulsin oma Soome kolleegilt, et Eesti jalgpallurid on väga avatud ja töökad — olen sellega igati nõus," rääkis U21 koondise peatreener Sarajärvi Soccernet.ee-le.

Sarajärvi hinnangul on lõppenud valiktsüklist kaasa võtta mitu positiivset asja, samas ei salga ta, et negatiivseid aspekte jagub samuti. "Tahtsime, et mängijad saaksid areneda ning jõuda A-koondisele lähemale. U21 koondis on see viimane aste enne suurt jalgpalli. Seda kõike tehes tahtsime samal ajal olla võistlushimulised ja konkurentsivõimelised. Kõik pole roosiline, et tahame lihtsalt kokku saada ja vutti taguda, vaid arengu juures on tähtis ka tulemus.

Faktid räägivad enda eest — lõime rohkem ja lasime vähem väravaid kui varem, aga tabelist vaatavad otsa vaid kaks punkti. Me ei saa öelda, et kõik läks hästi. Me ei saavutanud mitte ühtegi võitu. Ka treenerid peavad selle käigus suutma areneda," nentis Sarajärvi.

Soome pealikule avaldas muljet U21 koondise ründemäng. "Teatud mängudes oli xG-näitaja meie poolt väga tugev. Me ei lasknud väravaid liiga vara sisse, aga lõpuks pidime liiga palju palle võrgust välja võtma. Arvan, et mängustiil arenes projekti käigus ja mängijad hakkasid seda üha enam vastu võtma ning sellest aru saama. Lisaks läks meie juurest mitu mängijat A-koondisesse, mille üle peame olema uhked," märkis Sarajärvi. "Meil on Jürgen Henniga väga hea kommunikatsioon. Kui ta näeb, et tal on mõnest U21 koondise mängijast kasu, siis meie ei hoia kätt ees."

"Aga me lasime väga palju erinevaid väravaid," alustas Sarajärvi uue teemaga. "Suures osas oli see seotud kaitsmisega, tihti jäime hätta tsenderduste klaarimisega, mis on baasasi. Proovisime projekti jooksul erinevaid asetusi ja mitut sorti pressingut. Me ei tahtnud olla tiim, kes on kogu aeg madala kaitseblokiga. Lasime mitu väravat standardolukordadest, olime mitmel puhul liiga pehmed. Palli nimel võitlemist nappis. Mõni värav tuli ka meie rünnaku ülesehituse pealt — selliste väravate puhul pean ise peeglisse vaatama ja süüd tunnistama."

Sarajärvi lükkas ümber väite, et oma värava lähistelt rünnaku ülesehitus pärssis U21 koondise mänguplaani. "Kolleegid ja klubide skaudid on rääkinud, et nemad näevad, kuidas mängijad palliga tegutsevad. Skautidel on võimalik mängijaid oma klubidesse meelitada, kui nad näevad, kuidas palliga mängitakse. Võtaksin seda positiivse asjana. Mitmed väravad lõime ka ülesehituse pealt. Tahame oma mängijaid heas valguses näidata. Soov oli iga vastase vastu initsiatiivi omada," kostis peatreener.

Ta lisas: "Kui tahame klubidele mängijaid näidata, siis neil tuleb näha, et kutid oskavad jalgpalli mängida. Ma ei kujuta ette, kuhu mängijad jõuaksid, kui nad ei oskaks rünnakut üles ehitada. Võib-olla kusagile madala tasemega liigasse, kus pekstakse palli ettepoole."

Nagu tulemused näitavad, siis U21 koondise parimad tulemused saavutati mullu sügisel Sarajärvi, et viigiga lõppenud kohtumistes võinuks võtta võidupunktid. "Asi taandus sellele, kuidas me jalgpalli tajume. Rääkides kodumängudest Islandi ja Luksemburgiga, siis me juhtisime pikalt, aga ei osanud seda mängu kuidagi lukku keerata. Kui oleksime need mängud võitnud, oleks meil arusaadavalt ka rohkem punkte, aga me ei suutnud seda teha," tõdes Sarajärvi.

"Ka kodumäng Šveitsi vastu oli meie poolt hea partii. Näitasime, et saame Bundesligas pallivate meeste vastu hakkama. Ka võõrsilmatšis Šveitsi vastu näitasime sisu, sest enne seda olime saanud Islandil kolaka, aga viigist jäi vähe puudu. Emotsiooni osas meeldis mulle meie esitus kodus Prantsusmaa vastu, kus mängisime ülisuure osa mängust arvulises vähemuses. Olime nagu samuraid, võitlesime väga kõvasti," meenutas Sarajärvi.

"Teatud hetkedel oli mängijatel sisu olemas, aga seda oleks vaja igas mängus. Vabandan mängijate ees, aga nad teavad isegi, et seda tippsisu kohati nappis neil. Viimases mängus Luksemburgi vastu polnud seda kindlasti," märkis Sarajärvi.

Tulevik võib olla helge

"Näen järgmise U21 koondise puhul väga palju häid asju. U19 koondis on Siim Valtna käe all teinud väga head tööd ja sealt on tulemas häid mängijaid. Mina oleksin selle osas positiivne. Olime loosimiseks kõige madalamas potis ehk kuuendas — see ei tohiks olla meie tase, meie eesmärk peaks olema kõrgemale jõudmine.

Eestis on häid jalgpallureid, kellega on võimalik tulemuse peale mängida — täpselt nagu A-koondis lõppenud koondiseaknas näitas. Meil on see lootus olemas, aga nüüd on vaja, et noormängijad paneksid kogu oma südame sellesse mängu. Siis võib sündida häid asju," muljetas Sarajärvi, kes ei tea veel, mida tema tulevik endast kujutab.

"Ma ei tundnud, et oleksime vastastest füüsiliselt nõrgemad või aeglasemad. Keskmine vanus oli meie grupis noorim, väga palju oli 2006, 2007 ja 2008 sünniaastaga kutte.  Aga seda tuleb vaadata pigem positiivse nurga alt, sest nemad on olemas ka järgmise projekti ajal ning neil on juba see kogemus all. Paljud tõestasid, et nad saavad sel tasemel hakkama," tunnustas Sarajärvi.

Kes võiksid nüüd U21 koondisega hüvasti jätnud mängijatest koputada A-koondise uksele? "Ma olen ennustamises väga halb. Toon näite sellest, kuidas mõne aasta eest külastasin Taani klubi Midtjyllandi. Seal tuli akadeemia treeneritel üles kirjutada viie mängija nime, kes nende hinnangul oleks pidanud saama tippmängijaks. Ainult üks mängija jõudis tippu — Simon Kjaer. Aga mitte keegi ei pannud teda kirja. Paljudel on potentsiaal, tuleb lihtsalt endast maksimum anda ja küll see aeg saabub," vastas Sarajärvi.

Eesti Jalgpalli Liidu tehniline juht Mario Hansi: näen tulemuste varjus väga palju positiivseid samme

Lisaks Sarajärviga vestlemisele otsustas Soccernet.ee uurida EJL-i tehnilise juhi Hansi käest, milliste mõtetega vaatab alaliit tagasi lõppenud U21 koondise valiktsüklile.

Kuidas hinnata lõppenud U21 koondise valiktsüklit, kus ei suudetud saavutada ühtegi võitu?
Kui hinnang põhineks kitsalt ainult tulemustel ja punktidel tabelis, siis olen kindel, et nii mina, treenerid, mängijad kui toetajad ootavad ja tahavad rohkemat. Kaks viiki pole tulemuste mõttes kindlasti see, millega keegi meist rahulduks ja ütleks, et nii on ja paremini ei saa. Ja tavalist jalgpallisõpra, kes loeb uudistest tulemusi, ei peagi kõik nüansid ja detailid nende tulemuste taga huvitama.

Samas tuleb jalgpalli arengu seisukohalt vaadata ka tulemuste taha. Minu hinnangul pakkus see valiktsükkel arenguid, millega saame rahul olla ja millest saame pikas perspektiivis kasu lõigata, aga see aeg tõi välja ka asju, mis vajavad kindlasti rohkem fookust ning on parema soorituse ja tulemuste saavutamiseks kriitilise tähtsusega.

Positiivse poole pealt tooksin välja meie suurenenud võimekuse rünnakul mängida vastase surve all ja tekitada loogilisemaid kiirendusmomente. Küll aga on vaja teatud hetkedel olla otsustavamad – seda nii vastaste kaitseliini ette pääsedes kui liinitagust ruumi rünnates.

Lisaks vajab parandamist kaitsetöö ja seda mitmel tasandil. Kui näiteks madalas blokis ja oma karistusala kaitsmisel tegime samme edasi, seda näitas ilmekalt ka ühe mängija võrra vähemuses peetud mäng Prantsusmaa vastu, siis kõrgematel positsioonidel intensiivsuse ning kompaktsuse säilitamises ja üks-ühele duellides on meil veel kõvasti arenguruumi.

Samuti tuleb areneda oskuses mänge juhtida ja heas mõttes panna mäng meile soodsas seisus lukku. Nii mõnigi mängupildi põhjal teenitud punkt või punktid läksid kaduma just mängu lõppfaasis. Siinkohal saavad paremat tööd teha meie treenerid, aga samas on U21 vanus, kus ootaks lisaks mängulistele liidritele ka liidriomadustega mängijate esiletõusu – mängijaid, kes on väljakul võimelised võtma häälekalt vastutust kogu võistkonna soorituse eest ja ka ise kaaslasi juhtima.

Kui tähtis on U21 koondises tulemus ja mängijate ettevalmistus A-koondiseks?
Igas mängus, olenemata vanusest, on tulemus oluline – lõppude lõpuks käib mäng võidu peale ja seda ei tohi ära unustada. Küll aga ei saa olla järelkasvuvõistkondades tulemus see ainuke peamine edukuse mõõdik. Oluline on, et rahvusvahelise kogemuse ja meie loodud keskkonna kaudu jõuaksid mängijad oma maksimaalsele potentsiaalile nii lähedale kui võimalik. Läbi selle on meil hiljem ka rohkem mängijaid A-koondise valikus ja rohkem mängijaid, kes on atraktiivsed välisturu jaoks.

Toon näiteks selle, kuidas on hinnatud Eesti A-koondise julgemat mängustiili viimases koondiseaknas. Kui me nende asjadega juba varem rahvusvahelisel tasandil pihta ei hakka, siis on raske loota, et needsamad mängijad hiljem A-koondise uksele koputavad.

Kuidas hinnata peatreeneri Jani Sarajärvi tööd valiktsükli põhjal?
Jani Sarajärvi töö mõju ulatub oluliselt kaugemale sellest, mida tulemused peegeldavad. Kui küsida U21 koondise mängijatelt, kas nad selle tsükli jooksul arenesid ja kui palju Jani koos kogu meeskonna personaliga neid selles aitas, siis olen kindel, et igaüks oskaks välja tuua midagi, milles ta on tänu sellele koostööle edasi läinud.

Samuti on kasvanud usk sellesse, et vähemalt periooditi oleme võimelised mängima jalgpalli, mis paneb välisskaudid ja klubid Eesti mängijate poole vaatama. Sellele usule on võimalik edasi ehitada ehk samm-sammult muuta need perioodid stabiilseks mänguks.

Kas Jani Sarajärvi jätkab ametis?
Jani Sarajärvi leping U21 koondise peatreenerina kehtib veel selle aasta lõpuni. Omalt poolt näen tulemuste varjus ka väga palju positiivseid samme, mida see koondis Jani juhtimisel on teinud, ja usun, et peatreenerina on temas piisavalt pädevust ja sisu, et selle tsükli puudujääke parendada ning senisele arengule lisaks järgmised sammud teha. Seega taastume kõigepealt läbi saanud mammutaknast, et siis puhanud peaga tulevikumõtteid mõlgutada.