2008. aastal debüteerinud Tartu Welco on 18 aastat hiljem jõudnud Eesti jalgpalli kõrgseltskonda. Selle aja jooksul on kogetud nii magusaid tõuse kui ka valusaid tagasilööke, ent nüüd on kauaoodatud siht viimaks saavutatud.

• Intervjuu | Welco tegevjuht Edgar Leht: me ei ehita Premium liigaks uut võistkonda
  
• Welco Premium liigasse juhendanud Bärengrub: see on minu kingitus ja tasu neile
  

Klubi liigateekond algas 2008. aastal IV liiga lõuna tsoonis, kus debüüthooaeg 12 meeskonna konkurentsis lõppes üheksanda kohaga. Ajaloo esimene liigamäng lõppes võidukalt, kui Andres Reiljani ja Mikk Valtna väravatest alistati 2:0 Elva Puka. See oli Welco üks kuuest võidust esimesel aastal.

Järgmine hooaeg samal liigatasemel sujus paremini ning seda kinnitab ka tabeliseis – Welco lõpetas EMÜ SK ja Tabivere järel hooaja kolmandana, võites enamuse kohtumistest. 24-aastane Valtna oli 17 väravaga liigatsooni parim väravakütt.

2010. aastal astuti sammu võrra veelgi edasi ja oldi juba lähedal liigatsooni võidule, kuid tasavägises heitluses edestas neid kahe punktiga Liverpool Pub, kes läbis hooaja kaotuseta. Määravaks sai eelviimase vooru omavaheline kohtumine, kus Welco oli 85. minutini kaheväravalises eduseisus, kuid vastane viigistas lõpuminutitel ja säilitas viimase vooru eel esikoha, mida käest ei lastud.

Sellele vaatamata tõusis Welco klubi neljandal hooajal esimest korda liigaastme võrra kõrgemale. Debüütaasta III liigas oli viisakas – 12 meeskonna konkurentsis lõpetati neljandana, seejuures teise koha omanik Jõgeva Noorus-96 jäi vaid kolme punkti kaugusele. 2012. aastal tehti esimest korda mullusega võrreldes tagasikäik, kui liigahooaja lõppedes oli tabelikoht ühe võrra allpool, ent III liigas parema tabelikoha püüdmise asemel avanes võimalus hoopis end taseme võrra kõrgemal proovile panna.

II liiga lõuna-lääne piirkonnas oli 14 meeskonda ning Welco esimene hooaeg sellel tasemel lõppes tabeli tagumises pooles 11. kohaga. Järgmiseks hooajaks "kolisid" tartlased sama liigataseme teise piirkonda. Kas asi oli pelgalt liigavastaste muutuses või sai määravaks miski veel, igatahes lõpetas Welco tookord hoopis tabeli ülemises pooles, olles Paide Linnameeskonna U21 ja Raasiku Jokeri järel kolmas. Aasta hiljem saadi Paide duubli järel teine koht ning pääse üleminekumängudele, kus alistati kahe mängu kokkuvõttes 5:2 Tallinna Puuma. See tähendas, et Welco tõusis liigapüramiidis taas astme võrra kõrgemale, jõudes 30 meeskonnast koosnevasse paremikku.

2015. aasta sügisel pakkus Welco kõva lahingu ka Evald Tipneri karikasarjas, kus võõrustati toonast Premium liiga liidrit Tallinna Florat. Üheksakordne Eesti meister pidi võidu nimel kõvasti vaeva nägema, sest Welco toonane väravavaht ja praegune tegevjuht Edgar Leht tegi hiilgava partii ja hoidis oma puuri puutumatuna kuni 85. minutini. Siis murdis tartlaste vastupanu Rauno Sappineni realiseeritud penalti ning lõpuks võitis Flora 2:0. "Nii suure vastasega nii suure publiku ees ... võimas tunne ja emotsioon. Ning enda partiiga saab kah rahule jääda. Elu mäng, igas mõttes!" rääkis Leht pärast kohtumist Õhtulehele.

Toona uuriti Lehelt ka seda, mil võiks Welco kõrgliigas Floraga rinda pista. "No oleme praegu II liigas ehk enne Meistriliigasse tõusmist on vaja läbida Esiliiga B ja Esiliiga ... Nelja aasta pärast oleks vist päris reaalne!" sõnas ta. 

Esimene hooaeg Esiliiga B-s (2016) algas tormiliselt – kuigi esimene võit sündis kolmandas voorus, hoidis debütant ligi hooaja keskpaigani liidrikohta, kust alates see kuulus kuni hooaja lõpuni FC Kuressaarele. Ühel hetkel möödus Welcost ka Elva, ent esimene hooaeg Eesti liigapüramiidi kolmandal astmel lõppes tubli pronksmedaliga. Tasuks koht Esiliiga üleminekumängudel, kus oli vastaseks Nõmme Kalju duubelmeeskond. Kuna Kalju duubli eest mängis Henrik Pürg, kes tegelikult ei oleks reglemendi järgi tohtinud, pääses Welco tehnilise võidu toel Esiliigasse.

Esiliiga debüüthooajal (2017) jäi Welco kindlalt viimaseks, kaotades eelviimasele (Elvale) kümne punktiga ja kaheksandale kohale (Tartu Santos) 24 punktiga. "Kogemus on hea, sest satsid, kelle vastu mängisime, olid ilmselgelt hea kvaliteediga. Ja õppetund oli see, et me nii head ei ole, kui me arvame, et oleme," lausus mängija Andres Joosep Jr viimase vooru järel klubi sotsiaalmeedias.

Aastal 2018 sai Welco siiski uuesti Esiliigas proovida. Võiduarve avati alles seitsmendas voorus, aga hooaja lõpuks teeniti viisakas kuues koht. Talvel ühendas Welco jõud linnarivaal Santosega - ühendatud esindusmeeskond jätkas Welco nime ja värvide all.

Hooajal 2019 jäädi sellegipoolest Esiliigas viimaseks. Esimese 25 vooruga teeniti ainult üks võit. Pärast suvist peatreenerivahetust - Yusuf Erdoganilt võttis ameti üle Janar Sagim - hakkas küll minema pisut paremini, aga lõpuks jäi nii Rakvere Tarvast kui ka Tallinna Kalevi duublist neli punkti puudu.

Hooajal 2020 teenis Welco Esiliiga B-s teise koha ja tõusis kohe tagasi aste kõrgemale. Aasta lõpus sai Welco hakata treenima oma uuel kunstmurustaadionil Raadil ning võitis Tartu kaasava eelarve hääletuse ideega rajada staadionile puitkonstruktsioonil põhinev tribüün.

Hooajal 2021 jäädi aga taaskord Esiliigas viimaseks. Hooaja järel sai Welco uueks peatreeneriks Jaanus Reitel. Tema käe all teeniti 2022. aastal Esiliiga B-s neljas koht ning saavutati 2023. aastal Esiliiga B võit, millesse panustas 31 väravaga Martin Jõgi. Juunis 2023 pidas Welco esindusmeeskond lõpuks oma Holm Jalgpallipargis uue tribüüni ja 694 pealtvaataja ees esimese liigamängu, mis kaotati Tammeka duublile 1:2, kuigi Mark William Mugra viis algul kodutiimi juhtima.

Hooajal 2024 saavutas Welco oma senise ajaloo parima tulemuse ehk Esiliiga neljanda koha. Sellele järgnes hooajal 2025 kolmas koht.

Hooaega 2026 alustas Welco uue peatreeneri Alo Bärengrubi käe all kohe võimsalt. Esimesed kuus vooru läbiti täiseduga, kusjuures neis kõigis kuues mängus löödi vastaste võrku vähemalt kolm palli. Talvine täiendus Kenlou Laasner hakkas domineerima Esiliiga väravaküttide edetabelit.

Hooaja edenedes ei suutnud keegi Welco hoogu pidurdada ning 15. oktoobril kindlustati klubi ajaloo esimene pääse Premium liigasse. Ajalooline saavutus vormistati võõrsil, kus FC Tallinn purustati koguni 7:0. Kolm kohtumist enne hooaja lõppu oli Welcol 33 mänguga koos 71 punkti, lähim jälitaja Viimsi jäi maha 15 silmaga ega saanud tartlasi enam matemaatiliselt püüda.

Selleks hetkeks oli Welco teeninud 22 võitu, viis viiki ja saanud kuus kaotust. Vastaste võrku oli löödud 92 palli, enda väravast nopitud 39. Nii jõudis 2008. aastal IV liigast teekonda alustanud Welco 18 aastat hiljem esimest korda Eesti jalgpalli kõrgseltskonda.