Levadiat ei peetud hooaja eel isegi mitte favoriidiks, aga meistritiitel kuulub neile ja seda rekordiliselt vara, koguni kuus vooru enne hooaja lõppu. Mis on nende edu taga?

Levadia on olnud ilmselgelt tugevaim meeskond, ükskõik mis külje alt vaadata, nad mängivad kõige domineerivamat jalgpalli, löövad kõige rohkem väravaid ja lasevad endale lüüa kõige vähem.

Punktide, ründe- ja kaitsenäitajate poolest tunneb ajalugu aga veel võimsamaid hooaegu. Järgnevalt toome välja kolm taustategurit, mis võiks aidata Levadia ajaloolist saavutust täiendavalt selgitada.

Esiteks, kindel tuumik. Levadia füüsiline ettevalmistus peab olema tipptasemel, sest hooaeg on läbitud selge põhituumikuga, mis on koormusele väga hästi vastu pidanud. Koguni kümme mängijat on mänginud 1800+ minutit ehk vähemalt kaks kolmandikku maksimaalsest mänguajast. Ülejäänud "suure neliku" klubide põhikoosseisud ei ole olnud kaugeltki nii stabiilsed. 

Teiseks, efektiivne pink. Kuigi Levadial on välja kujunenud raudne põhikooslus ja varumeestele jagub vähem mänguminuteid kui teistes tippklubides, teeb Levadia pink väravaosaluste poolest ikkagi teistele silmad ette. Just ründeosakonnas jagub Levadial kuhjaga sügavust ja kvaliteeti, mis tagab selle, et väljakule pääsevad mängijad on alati väga näljased.

Kolmandaks, konkurentide nõrkus. Levadia on domineerinud omavahelisi mänge kõigi konkurentide vastu, aga sellele lisaks on põhirivaalid pidevalt ka ise endale kaikaid kodarate vahele toppinud. Tiitlikaitsja Flora "püstitas" 11 kaotusega juba klubi negatiivse rekordi, aga püsib sellest hoolimata teisel tabelireal, mis tähendab mõistagi seda, et järelikult on Paide ja Kalju esinenud veel nõrgemalt. 

31. vooru mängud:

13. oktoober kell 18.00 Harju - United (Laagri Arena)
13. oktoober kell 18.00 Vaprus - Kalju (Pärnu Rannastaadion)
14. oktoober kell 16.00 Trans - Kuressaare (Narva Kalev-Fama staadion)
14. oktoober kell 19.00 Paide - Tammeka (Paide kunstmuruväljak)
15. oktoober kell 19.00 Flora - Levadia (A. Le Coq Arena)