Juba 14-aastaselt naiste Meistriliigas debüteerinud ja kohe esimesel hooajal väravaid lööma kukkunud Kärt Hüdsi on kogu senise karjääri mänginud Meistriliiga tagumises pooles - mitte kordagi pole tema naiskond lõpetanud hooaega kõrgemal kui viiendal kohal. Sellest hoolimata on tegu kardetud ründajaga, kelle statistika teeb silmad ette isegi tabeli tippudes mängivatele kolleegidele - tänavu on ta vaatamata tabeli viimase naiskonna FC Elva ridades mängimisele tõsine konkurent hooaja parima väravaküti tiitlile!

Üheksandat Meistriliiga hooaega mängiv Hüdsi on selle ajaga saanud kirja 184 mängu ja 94 väravat, kusjuures just tänavune aasta, kus naiste Meistriliigas on naiskondade vähenemise tõttu supp muutunud tummisemaks ja eriti Elva jaoks lihtsamaid mänge sisuliselt polegi, on tema jaoks olnud senise karjääri resultatiivseim: senise 21 mänguga on ta löönud 17 väravat, kusjuures Elva naiskond on nendest 21 mängust kaotanud 16 ja löönud tervikuna 29 väravat. Ei ole tohutu liialdus väita, et Elva ründemäng sõltub suuresti just Hüdsi hoost.

Viieaastase pausi järel kutsuti Hüdsi taas A-koondisesse, kus tal on aga tänaseni ametlik mäng veel kirja saamata. Mitmel korral ametlikus mängus pingil olnud ning korra mitteametlikus maavõistluses ka A-koondise eest platsil käinud Hüdsi ei saa paraku ka selle koondiseakna järel ametlikult silma pähe, kuna meie naiskonda ootavad ees kaks mitteametlikku maavõistlust: kodus Tšehhi U23 ja võõrsil Soome U23 vastu.

Tabeli põhjast parimaks väravakütiks? Miks ka mitte!

21 vooru järel ründab Hüdsi tabeli viimase naiskonna mängijana Meistriliiga väravaküttide tabeli esikohta - koondisepausi ajaks on esikohal Saku Sportingu jõud Katriin Saulus (19 väravat), Sauluse ja Hüdsi vahele mahub veel ka Viimsi täht Liisa Rebane (18 väravat). Hüdsi ise ei kipu sellest suurt numbrit tegema, et tema on oma väravad löönud viimasel kohal asuva Elva eest, kui teised konkurendid sahistavad võrke medalimängus.

"Kõrvaltvaatajale võib tõesti uskumatuna tunduda, et tabeli viimase võistkonna eest on võimalik nii palju väravaid lüüa, aga mina näen seda nii, et vahet ei ole, kas mängid esimese või viimase koha tiimis - jalgpallis tekib igal võistkonnal alati võimalusi," räägib Hüdsi Soccernet.ee-le.

"Sellist eesmärki ma otseselt endale seadnud ei ole, et parimaks väravakütiks tulla, aga loomulikult on igal hooajal olnud eesmärk võimalikult palju väravaid lüüa. Suvel hakkasid väravad aga tulema ja eks ma ikka pilgu sinna tabelisse ka vahel viskan."  Suvepausile eelnenud kaheksa mänguga tegi ta skoori viiel korral, sellest alates on 13 mänguga lisandunud 12 kolli.

"Olen loodetavasti viimaste mängudeni parima väravaküti arvestuses konkurentsis, aga pean oluliseks, et seda ei tohi endale liiga pähe kinni võtta. Muidu võib see hakata mängu mõjutama, kõige tähtsam on ju mängida nii, et võistkonnale kasulik olla, mitte väravate peale liialt mõtlema jääda. See võib iseendale ebavajaliku pinge peale panna. Mul tuleb lihtsalt samamoodi jätkata."

Mis on aga Hüdsi tänavuse tõusu taga? "Arvan, et olen võimaluste lahendamises ja ka kõiges muus grammi võrra parem kui varem, seetõttu on ka väravate hulk suurem tulnud ja võimalusi rohkem tekkinud. Mängin Elvas teist aastat - esimene aasta oli rohkem harjumine ja võistkonnaga kokkumängu leidmine. Sel aastal tunnen, et kokkumäng on juba palju parem, võistkonnakaaslased on rünnakuid rohkem toetamas ja olukordi tekibki lihtsalt rohkem. Sellega olen muidugi trennides kogu aeg tegelenud, et rünnakute lahendamist paremaks saada. Aastatepikkune töö hakkab mängus väljenduma!"

Lojaalsus hoidis isegi Tallinnas elades Lootoses

Räpina külje alt Linte külast pärit Hüdsi oli küll vanema venna Kerdi ja sõpradega lapsena jalgpalli omajagu mänginud, aga vutitrenni jõudis ta alles neljandas-viiendas klassis, kui asus Kaido-Meinhard Kukli käe all harjutama Põlva Lootoses. "Enne seda ma tegelikult ei teadnudki, et tüdrukute jaoks üldse Lõuna-Eestis mõni jalgpallitrenn võiks olla!" naerab Hüdsi nüüd. Sõrm oli aga antud ja kirg jalgpalli vastu on tänaseni säilinud.

"Värava löömise tunne ... see emotsioon, mis tekib, on kõige parem tunne jalgpallis üldse!" kirjeldab Hüdsi. "See on energialaks, maagiline tunne, mis omakorda tekitab isu seda tunnet veel ja veel kogeda. Isu kasvab kogu aeg! Kui juba mitu mängu järjest värav lüüa, kas või lihtsaid tap-in'e, siis tekib juba selline aura ja kindlus ... Ahh, see on hea tunne!"

Noorena paralleelselt jalgpalli ja kergejõustikku harrastanud tüdrukul tuli ühel hetkel teha kahe ala vahel valik. Omavanuste seas kõrgushüppes Eesti paremikku kuulunud ja 13-aastaselt 1.55 ületanud Hüdsi liisk langes võistkonnaalale. "See emotsioon, mida jalgpall pakub, sai määravaks. Tiimikaaslastega koos olla oli minu jaoks ägedam. Samuti lahkus Tallinnasse mind seni juhendanud Karin Junson, kes on väga hea treener."

Räpina Põhikooli lõpetamise järel algas Hüdsi elus uus etapp - ta kolis Tallinnasse ja asus õppima Arte Gümnaasiumi jalgpalliklassis, kus tema lennust jõudsid A-koondise tasemele veel näiteks Rocco Robert Shein ja Valeria Liik. See aga ei tähendanud sugugi klubivahetust - ta mängis rahulikult Lootose eest edasi!

"Mul oli juba noorena soov jalgpallis koondisesse ja välismaale jõuda. Juba põhikoolis tekkis tunne, et seal Lõuna-Eestis on elu kuidagi igav - tahtsin trenni teha nii palju kui võimalik, aga Põlvas see võimalik ei olnud, pidin seal palju üksi lisaks tegema. Siis tunduski Arte hea valik, minu noortekoondisest läks ka mitu mängijat sinna. Astusin mugavustsoonist välja ja vaatasin, mida Tallinna elu mulle pakub," meenutab Hüdsi. "Pidin kõigega iseseisvalt hakkama saama. See jalgpallipagas, mille Tallinnast sain, oli väga suur."

Põlva ridades mängimine tähendas parajat logistilist katsumust. Nädala sees käis Hüdsi koolis, treenis koos jalgpalliklassiga ning väisas ka jalgpalliliidu korraldatud ühistreeninguid, mis on peamiselt mõeldud Tallinnas elavatele madalamates liigades mängivatele meestele, kes esindavad kaugema kandi võistkondi ning ei saa seetõttu igapäevaselt oma tiimi trennis käia. Vahepeal ka Flora naiskonnaga treeninud ründaja tavaline nädalaplaan sisaldas kolm aastat jutti reedest sõitu Põlvasse, seal mängueelse treeningu tegemist, nädalavahetusel Lootose eest mängimist ja siis tagasi pealinna vuramist.

Mis teda siis ikkagi tol ajal Lootoses hoidis? "Olen selle peale palju mõelnud. Ühest küljest olin ju väga noor, ise sellist otsust vastu võtta oleks olnud päris keeruline. Mul ei olnud kedagi, kes oleks mind tol hetkel suunanud, et näe, nüüd on hea mõte hoopis ehk mõnda teise võistkonda minna. Samas ei tea ju kunagi, mis sel juhul saanud oleks. Järelikult pidid asjad nii minema. Põlva keskkond oli mulle väga südamelähedane, sealt ära minna oleks olnud väga raske."

View this post on Instagram

A post shared by Tribüün (@jalkatribuun)

Jalgpallurist ... kergejõustikutreener!

Üle-eelmisel talvel Hüdsi seda siiski tegi, kui Lootos otsustas kõrgliigast loobuda ja naiste esiliigas edasi mängida. Ambitsioon oli selgelt kõrgliiga tasemel jätkata, mistõttu liituski ta Elvaga. Eesmärgid ei ole vahepeal muutunud.

"Tahaksin lähiaastatel koondises kanda kinnitada, koondisega häid asju saavutada ja isiklikus plaanis end välismaal proovile panna. See on praegu kõige suurem siht," räägib Hüdsi.

Sellele unistusele oli ta seni kõige lähemal eelmise aasta alguses, kui käis testimisel Soome esiliigaklubis KTP. Kotka naiskond oli nädala järel nõus eestlanna enda juurde võtma, kuid seda tingimusel, et ta leiab endale ise seal ka töö. Seetõttu jäi minek katki. "Sidemeid ja kontakte on erinevate agentide kaudu olnud ka teiste välismaa klubidega, aga ükski pole parasjagu tundunud see õige valik, mida vastu võtta."   

Praegu on elu talle tekitanud omapärase logistikakolmnurga. Tartus elav naine käib tööl kodukandis Räpinas ja trennis-mängudel Elvas. Räpina Spordikoolis töötab väravakütt sealjuures mitte jalgpalli-, vaid hoopis kergejõustikutreenerina! Ülikoolis põgusalt kehakultuuri õppinud Hüdsi mõtleb aga tulevikus hoopis õendust tudeerima asuda.

Muide - Tartu meditsiinis on üks Kärt Hüdsi juba olemas, sest vutinaise nimekaim töötab Ülikooli Kliinikumis ämmaemandana. "See on ikka päris ebareaalne kokkusattumus - minu teada ei ole me isegi sugulased, kumbki nimi pole ju ka meeletult levinud. Mõned aastad tagasi läks mu sõbranna sünnitama ja oli päris närvi läinud, kui nägi, et tema sünnitust võtab vastu ... Kärt Hüdsi! Et mis mõttes - mina olin vist toona alles 17, kuidas see võimalik on!?" naerab Hüdsi.

Kogu senise karjääri Lõuna-Eestis mänginud Hüdsi jääb aga tuleviku osas salapäraseks. Eesti tippklubid on varemgi tema vastu huvi tundnud, kuid varem pole eluliste või muude põhjuste tõttu diiliks läinud. "Variandid on laual," naeratab Hüdsi.

View this post on Instagram

A post shared by Kärt Hüdsi (@karthydsi10)

Koondisekutse pani südame rõkkama

Üle tüki aja A-koondisega liitunud Hüdsi sai lõplikku nimekirja kuulumisest teada FC Elva jõusaalitrenni ajal. "Juba eelnimekirja kuulumine oli minu jaoks eriline, sest ma ei olnud ka selles tükk aega olnud. Mul oli trenni ajal mingi sisetunne, et see teade võib tulla ja muidugi võtsin siis telefoni näpu otsa ja värskendasin mitu korda Gmaili, et kas äkki juba ...? Ja tuligi! See oli võidutunne, süda hakkas kohe puperdama. Isegi paar päeva enne koondise juurde tulekut oli mõnus positiivne ärevus sees."

Tunnet ei varjuta tema sõnul kuidagi see, et ühtegi ametlikku mängu selles aknas naiste koondisel kavas pole. "Minu jaoks see midagi ei muuda. Eesmärk on teha nii, et see kutse ei jääks ühekordseks ja see sõltub ju palju sellest, kuidas ma end siin näitan. Jarmo Matikaineni ajal mängisin ka mitteametliku mängu Inglismaa U23 vastu, mis statistikasse arvesse ei läinud, aga oli sellegipoolest väga väärtuslik kogemus."

Eesti naiste koondis kohtub Tšehhi U23 koondisega reede õhtul A. Le Coq Arenal kell 19.00 ning teisipäeval võõrsil Soome U23 koondisega. Soccernet TV näitab Eesti ja Tšehhi U23 maavõistlusmängu otsepildis.