Mida teeb treener, kui laps tahab mängida, aga paberimajandus on korda ajamata? Kas panna ta ikkagi väljakule ja loota, et valskus ei lähe läbi? Ei ja ei, sest esiteks ei jõua selle lootusega kuigi kaugele ning teiseks on tegu äärmiselt halva eeskujuga, näitavad järjestikused juhtumid Eesti noorteliigadest.

Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjon on viimastel nädalatel määranud kahele noortetreenerile märtsi lõpuni kestva juhendamiskeelu Eesti meistrivõistlustel. Suvel karistati samal põhjusel ja samamoodi kolmandatki. Põhjuseid ja tagamaid aitab selgitada alaliidu distsiplinaar- ja eetikakomisjoni esimees Uno Tutk.

Alustuseks läheb Tutk tagasi augustisse, kui komisjon karistas käesoleva aasta lõpuni kehtiva juhendamiskeeluga Pärnu Vapruse treenerit Heigo Nigulat. Poiste U16 vanuseklassi IV liigas kasutas Vaprus kohtumises Tartu Merkuur-Juunioriga mänguõigust mitteomanud mängijat ja tulemus muutus tehniliseks kaotuseks. "Meile tuli kaebus registreerimata mängija kasutamise kohta valenime all. Treener tunnistas üles, et ühel mängijal olid tõepoolest dokumendid vormistamata," sõnab Tutk Soccernet.ee-ga vesteldes.

Järgmine samasugune juhtum jõudis komisjoni lauale oktoobri alguses. Klubiks oli sedapuhku FC Tallinn, kus treener Deniss Golubev saatis U13 liigas Raplamaa vastu väljakule suisa mitu mänguõiguseta poissi. "Temagi tunnistas meie uurimise peale ausalt üles, et nii juhtus. Selgitus oli sama: klubis oli keegi jätnud dokumendid korda ajamata," kirjeldab Tutk.

Kolmas juhtum leidis aset Golubevi omast vaid kaks nädalat hiljem, aga samuti U13 liigas. Tallinna Kalevi all tegutseva Tallinna Krattide võistkonna treener Rando Hallik pani Saku Sportingu vastu platsile koguni neli mänguõiguseta mängijat. "Seekord tuli asi välja juba mängu ajal ja sellele juhiti ka kohtuniku tähelepanu. Muus osas oli kõik jälle sama - treener tunnistas, et poistel ei olnud veel dokumendid korras, aga neil taheti lasta mängida," nendib Tutk.

Mille järgi keelud, mille järgi trahvid?

Nii Golubev kui ka Hallik said karistuseks Eesti meistrivõistlustel kehtiva juhendamiskeelu kuni 2027. aasta 1. märtsini. Lisaks määrati nii Vaprusele, FC Tallinnale kui ka Kalevile 500 euro suurune rahatrahv, mis on distsiplinaarkomisjoni seniseid otsuseid vaadates pigem suuremapoolne. Näiteks aasta algul kirgi kütnud vägivallatsemine TJK Legioni ja Nõmme Unitedi vahelises noorteliiga kohtumises lõppes Legioni klubile muude karistuste kõrval 1000-eurose trahviga.

"Me ei taha ju inimestelt aastaks tööd ära ka võtta," selgitab Tutk karistuste määramise tausta. "Trahvid on aga tänapäeva maailmas pigem ainsad, mis panevad liigutama. Ning tundub, et 50 või 100 eurot, mida juhend praegu ette näeb, ei sunni kahjuks kedagi targemini ja ausamalt tegutsema. Kaks viimast juhendamiskeeldu on sisuliselt näpuviibutamised ja märguanded, ehkki muidugi on ka talvel alaliidu egiidi all toimuvaid siseturniire, kas või aastalõputurniir. Rahaturniiridel toimuvat me ei halda, aga samas saame kohtunikele märku anda, et kui näete seal kedagi, kes on keelu all, andke teada."

Ta toonitab, et kõik kolm eelmainitud patustajast treenerit tunnistasid viga, vabandasid ja leppisid karistusega. Ent ikkagi tahab Tutk ka siinkohal juhendajatele ja klubidele ühte asja südamele panna: "On olnud kauplemist, et "äkki leiame mõlemale osapoolele sobiva lahenduse ..." Milline see saab olla, küsin ma oma ametipostilt vaadates?" jätab ta õhku retoorilise küsimuse.

Pettus jääb pettuseks

Vähemalt antud kolme juhtumi puhul oli Tutki kinnitusel pettuste põhjuseks sassis paberimajandus, mitte näiteks katse mängitada teise vanuseklassi poissi ja seeläbi ebaausat eelist saada. Ometigi jääb pettus pettuseks, sest valenime all kellegi protokolli kandmine seda vaieldamatult on. "Keegi on jätnud kuskil töö tegemata, aga tahetakse mängida," ütleb Tutk ja toob välja ühe uutmoodi tahu - Eestisse jõuab aina rohkem lapsi välisriikidest, aga üleminekute vormistamine võib aega võtta. Nii jõutaksegi olukorda, kus laps on pikalt juba klubi trennides käinud, ametlikus kohtumises mängida veel ei tohiks, aga treener "halastab" ja saadab ta kellegi teise asemel ikkagi väljakule.

"Vale nime all mängimine on absoluutselt keelatud ükskõik mis alal ükskõik mis riigis. Mängijad ei pruugi seejuures olla klubi tegemata tööst üldse teadlikud, seetõttu me neid ka ei karista. Aga distsiplinaarinspektorina tahan klubidele rõhutada, et kui teil on probleeme, pöörduge alaliidu poole ja me aitame!" lausub ta. "Tõsi, et riigi reeglid on välismaalaste puhul teinekord keerulised ja noored ei läbe oodata. Ka makstakse meil sageli treeneritele tulemuspalka ja mõni neist tahab võistkonda võib-olla paremast küljest näidata," sõnab Tutk, kes saab kohati selgitustest isegi mingil määral aru, kuid ei või valemängu sellest hoolimata kuidagi heaks kiita.

Videopilt aitaks palju

Kuidas alaliit pettustest teada saab? Tutki sõnul on enamasti viitajateks lapsevanemad. "Mõni jälgib vastasvõistkondi ja nende karistusi rohkem. Vaadatakse näiteks väga konkreetselt, et ei mängiks see, kes on eelmises mängus punase kaardi või võistluskeelu saanud. Aga rõhutan siinkohal, et klubi vastutab selle eest, keda ta väljakule paneb. Kohtunik ei pea seda tegema!"

Pettustest vabanemise ühe lahendusena näeb Tutk mängude filmimist. Tema sõnul tuleks see klubidele niikuinii treeningprotsessi arvestades kasuks, aga teeks märksa lihtsamaks ka alaliidu elu. "Paljud klubid seda juba ka teevad ja mina usun, et see aitaks probleemi välja juurida. Pluss kui peaks midagi juhtuma - keegi saab vigastada, keegi saab punase kaardi -, saan ma distsiplinaarinspektorina seda kiiresti ja automaatselt hinnata. Väga teretulnud nähtus!"

Lõpetuseks paneb Tutk klubidele ja treeneritele südamele, et igasugune pettus võib lastele ja noortele anda terveks eluks väga vale signaali. "Tahan juhtida täiskasvanute tähelepanu vastutusele tulevase põlvkonna käitumise ees. Kui selline pettus läbi läheb ja mängivad need, kes ei tohi, saavad nad tunnetuse, et see on okei. Aga ma olen 30 aastat sellel ametipostil olnud ja ütlen endiselt sama kindlalt nagu alustades - ei ole!"