Kas Tallinna FCI Levadia läheb uuele nädalale vastu juba värske Eesti meistrina? Õige vastus on jah! Pikalt püsis õhus võimalus, et seda ei juhtu, kuid 89. minuti 1:0 võiduvärav Paide Linnameeskonna vastu tõi tiitlivõtmed ikkagi Levadia lauale.

• Levadia - Paide 1:0 (89. Geovani Reis)
  Väravasööt: 89. Frank Liivak

Levadia taktikepi all kulgenud avapoolajal väravaid ei löödud, ehkki lisaminutitel avanes võõrustajatel selleks suurepärane võimalus. Martin Miller kukutas karistusalas Nikoloz Kutateladze, ent Premium liiga suurim väravakütt Wendell saatis penalti kõrgelt üle värava.

Teisel poolajal oli Paide vahetuste toel paremini mängus sees, aga kerge initsiatiiv püsis jätkuvalt Levadia käes. Kümmekond minutit enne lõppu saatis Mark Oliver Roosnupp palli ka võrku, ent talle fikseeriti napp suluseis. Murdepunkt saabus 89. minutil – Paide oli Daniel Cabrali vigastuse tõttu hetkeks platsil vähemuses, kui Frank Liivaku tsenderduseni küündis viie kasti nurga juurde vabaks unustatud Geovani Reis ja kõksas peaga 1:0. Allesjäänud minutite jooksul Paidel enam viigivõimalusi ei tekkinudki.

Mängu tipphetked:

Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

Tiitel | Lähemal ja lõpuks käes. Levadia võit jättis lõpuvile kõlades pühapäeval meistriks tuleku võimaluse lauale. Valem oli lihtne: kõik võis saada klaariks umbes kell 18.30 lõppeva Kuressaare ja Flora mänguga. Oli teada, et kui Flora ei võida, on Levadia meister, sest vahe punktitabelis olnuks sel juhul juba ületamatu. Saanuks florakad aga Kuressaarest jagu, lükkunuks tiitli vormistamise saatus neljapäevale, kui Levadia ja Flora Lillekülas omavahel vastamisi lähevad.

Kui mäng Paide vastu lõppenuks viigiga, olnuks asjad teistpidi selged, sest siis poleks täna meistriks tulek lauale jäänud isegi Flora kaotuse korral. Mõneti võis Levadia aga suisa loota, et Flora teeks täna oma töö Kuressaares ära ja võidab, sest mis olnuks magusam kui kindlustada tiitel kõige suuremat rivaali alistades?

• Täiendatud: kuna Flora ei suutnud Kuressaarest jagu saada, vaid kaotas hoopis 0:2, on Levadia ametlikult 2026. aasta Eesti meister!

Igav | Levadia. Kuidas palun?! Vabandused siinkohal kerge provokatsiooni pärast - muidugi mitte mänguliselt, otse vastupidi. Levadiat on väljakul olnud terve hooaja jooksul lust vaadata, nii vaba ja voolavat jalgpalli pole ükski Eesti meeskond ammu mänginud. Ent paraku ollakse seeläbi konkurentidest nii selgelt üle, et põnevus tahab vägisi ka suurtest kohtumistest kaduda.

See pole ka otsene etteheide Paidele, kes seisis kaitses tublilt ja suutis kohati ehitada ohtlikke vasturünnakuid. Ent Eesti kahe tippmeeskonna vastasseisus võiks eeldada, et kord domineerib üks ja siis teine. Levadia selleks Paidele täna mingit võimalust aga ei andnud. Suuremal osal avapoolajast näis Levadia juhtvärav pidevalt õhus olevat, teist poolaega kontrolliti samuti päris kindlalt, kuni 89. minutil saabus loogilise lahendusena vabanemine.

Seejuures on täiesti tajutav, et meeskonnal istub kuklas teadmine käeulatuses olevast tiitlist, mis vajab lihtsalt vormistamist. Ent isegi 95- või 90-protsendilise võimekusega mängiv Levadia on niivõrd enesekindel ja kõigutamatu, et vastastel puuduvad nende vastu relvad. Tunnetatav igavus pole seegi vähimalgi määral Levadia süü, selle peavad parema tegutsemisega peletama teised meeskonnad.

Vangerdused | Kahepoolsed. Levadia kasutas sarnaselt mitmele teisele klubile võimalust Eesti koondislastele puhkuse andmiseks. Pingile jäi lõppenud akna jooksul kõvasti platsil rassinud Rasmus Peetson, kuid sinisärgis vähem minuteid kogunud meestele hõlpu ei antud – algkoosseisu kuulusid nii Mihkel Ainsalu, Frank Liivak, Maksimilian Skvortsov kui ka Joseph Saliste.

Paide sai tagasi koondise juures haigestunud Martin Milleri ja pikalt pausilt naasnud Nikita Baranovi, ent on hooaja lõpusirgel vigastustega üsna hädas. Lisaks pikaajalistele puudujatele langesid koondisepausi eel rivist Henri Anier ja Kristofer Käit, kuid vigastus kiusab ka Modou Sohnat ning samuti puudus koosseisust Henrik Ojamaa.

Pingile jäi tavapäraselt algkoosseisus tegutsev Oskar Hõim, kes mängis noortekoondise särgis äsjases aknas kaks ja pool kohtumist. Tema rolli võttis algrivistuses Ramon Smirnov, kes teenis aga juba esimestel minutitel kollase kaardi ning tegi teiseks poolajaks Hõimule platsil ruumi.

Rünnakul sai võimaluse Dawda Darboe, ent sarnaselt Smirnovile ja Momodou Jobartehile vahetati esimese poolaja järel välja temagi. Pingilt sekkunud kolmik, kuhu peale Hõimu kuulusid veel Kristofer Piht ja Juan Palacios, suutis Paide mängu veidi teravamaks ja kontrollitumaks muuta. Siiski jäi ka sellest lõpuks väheks, et Lillekülast punktidega lahkuda.

Paha päev | Wendell. Levadia ründaja sai esmalt 23. minutil karistusalas kukkumise eest kollase kaardi, sest Rasmus Maalinn nägi brasiillase tegutsemises simuleerimist. Avapoolaja lisaminutitel kukutati Nikoloz Kutateladze ja Wendell läks nüüd ise penaltit lööma, aga kõmmutas selle kõrgelt üle värava. Sukeldumise eest teenitud hoiatuskaart jätab Wendelli seejuures eemale neljapäevasest Tallinna derbist.

Levadia mure | Puudujad. Lisaks Wendellile ei saa Levadia neljapäeval ilmselt kasutada veel kahte põhimeest – vigastusega pidi platsilt lahkuma Abraham Nwanwko ning kollase kaardi teenis ka Joseph Saliste. Kuna tiitli saatus sai selgeks, pole ühtpidi muidugi suurt vahet, kes Florale vastu astuvad, kuid teisalt minnakse derbis niikuinii võitma, olgu tabeliseis milline tahes.

Paide mure | Samuti puudujad. Medalikohal jätkav meeskond mängib oktoobris ehk kolme järgmise nädala jooksul esmalt esinelikut jälitava Tartu Tammekaga, seejärel Narva Transi ja Kuressaarega. Siis ootab ees ülioluline "kuue punkti mäng" Nõmme Kaljuga ning kuu lõpus Pärnu Vaprusega, enne kui hooajale Flora vastu punkt pannakse.

Paide on hooaja lõpuni ilma esiründajast Henri Anierist ja Dawda Darboe ega Kristofer Piht ole seni näidanud, et võiksid tema saapaid täita. Levadia vastu ei teinud kaasa ei viimastel kuudel kaitsese kindlust lisanud Kristofer Käit, rünnakul teravust loonud Modou Sohna ega ka kogenud Henrik Ojamaa. Neist mõnegi naasmine võib Paide jaoks olla lähinädalatel võtmetähtsusega, kui tahetakse esikolmikusse püsima jääda.

Staar | Mihkel Ainsalu. Mis on selle mehe parim positsioon? Vahet pole, võib julgelt öelda. Koondises mängis Ainsalu puhtalt teise ründajana, Levadias on ta tegutsenud sel hooajal rombi paremal äärel, ent seekord mängis hoopis vasakul. Vabadus ja lust tema mängus sellest ei kahanenud, pigem vastupidigi – mitmetes olukordades tundus Ainsalu Paide meeste jaoks täiesti peatamatu.