Reportaaž | Eesti sai lihastesse futsalisüsti. Ühes elemendis oleme juba maailma tipule lähedal - Soccernet.ee

Reportaaž | Eesti sai lihastesse futsalisüsti. Ühes elemendis oleme juba maailma tipule lähedal

21. OKTOOBER 12:58

Raul Ojassaar Rakvere Spordikeskus

Vaid 34-sekundilise mängu järel palli võrku susanud Ukraina saalijalgpallurid võtsid Eesti vastu oodatult kindla 9:2 võidu, kuid nii mõnegi funktsionääri, pealtvaataja ja asjaosalisega rääkides hingati kergendatult: kardeti hullemat. Koondis ise ei soovinud aga tegelikult üldse oktoobris valiksarja mängida.

Esmakordselt saalijalgpalli MM-valikturniiri põhiringi pääsenud Eesti koondist ootas teisipäeva õhtul Rakveres ees katsumus, millesarnast Sinisärgid mitte kunagi pole kohanud: punktide peale mäng Ukrainaga, kes kuulub maailma absoluutsesse tippu. Kui Eesti koondis on maailma edetabelis 143 riigi seas 110. kohal, siis Ukraina teenis kaks aastat tagasi MM-finaalturniiril pronksmedali. Nende pallurid on täisprofid ning mängivad enamjaolt Euroopa tippklubides.

"Teadsime, et vastane on meist maailma edetabelis 101 kohta kõrgemal, aga uskusime, et meil on võimalus, kui teeme omad asjad õnnestunult ära," rääkis Eesti koondise peatreener Mikko Kytölä kohtumise järel mõtlikult. "Selles mängus see ei juhtunud, me ei suutnud mängu tasakaalu vastase väljakupoolele viia ning pidime palju tegelema kaitsmisega. Aga eks see ole ka realistlik: meie mängijad on amatöörid ja tulevad amatöörkeskkonnast, vastas on täisprofid, kes tulevad väga kõrge tasemega keskkonnast. Meie jaoks on need mängud aga suurepärased kohad, kus õppida. Need on justkui futsalisüstid meie lihastesse."

Eesti esimese värav autor ja 2024. aasta parim saalijalgpallur Denis Vnukov tõdes, et vastased olid suures plaanis individuaalselt igas elemendis eestlastest üle. "Tehnika, kiirus - see kõik on teistsugune, sest nad mängivad iganädalaselt täiesti teisel tasemel, nii need, kes mängivad Ukraina liigas kui need, kes mängivad välismaal. Nii treeningutel kui mängudes on täiesti teine tase. Meil kahjuks selliseid võimalusi ei ole."

Hooaeg algab Eestis liiga hilja?

Eesti jaoks oli hüpe tasemes märgatav. Kevadel esimest korda ajaloos valiksarja eelringist edasi põhiringi ehk suurte poiste mängumaale pääsenud eestlased oleksid tegelikult tahtnud oktoobris veel valiksarjaga mitte alustada. Kytölä avaldas, et selle nimel tehti tööd, ent kalendrit ei õnnestunud selles suunas nügida. Põhjuseks see, et Eestis algab futsalihooaeg üsna hilja, mistõttu ei ole paljud mängijad veel optimaalses mänguvormis.

"Kõik peale Bunker Partneri mängijate, kes pallisid ka eurosarjas ja superkarikamängul, on alles hooaja täiesti alguses. Tahtsime lihtsalt mängijad enne mängima saada, meie ainus palve kalendri koostamisel oli oktoobris veel mitte mängida, aga seda ei arvestatud. Aga ma ei kurda," sõnas soomlasest treener.

"Oleme teinud koondisena suuri samme edasi. Oleme paika saanud võistkondliku identiteedi, selle, kuidas tahame mängida ja see on lootustandev. Kõige olulisem töö tehakse aga ära klubides. Seega on meie jaoks oluline Eestis olevat saalijalgpallikeskkonda arendada ja/või saata mängijad välismaale kvaliteetsemasse keskkonda. Need aitaksid meie koondise taseme tõusule kaasa."

Nii Kytölä kui Vnukov tõid aga positiivse poole pealt välja Eesti standardolukorrad, milles on meie tiim juba väga kõrgel tasemel. "Löökide blokeerimine on korralikul tasemel ja individuaalne kaitse muutub järjest paremaks, aga oleme selles veel sammukese jagu maas. Standardolukorrad on samas üks osa mängust, kus oleme selgelt kas samal või isegi paremal tasemel kui vastased," rääkis Kytölä. "Neid saame harjutada ja nendes paremaks minna kogu aeg, isegi amatööridena. Sama kehtib löökide blokeerimise osas - vaja on ju ainult oma keha. Soovime leida need mänguelemendid, milles suudame tõusta maailma parimaks või vähemalt tipu lähedale. Samuti on üks selliseid elemente väravavahi rünnakul kasutamine."

Lendav väravavaht karistati kiirelt

Just Kytölä poolt mainitud väravavahi rünnakul kasutamine maksis Eestile Ukraina vastu siiski paaril korral ka valusalt kätte. Üks esimesi episoode mängus, kus Eesti kasutas nn lendavat väravavahti ehk tekitas enda väravavahi arvelt vastase väljakupoolele ülekaalu, oli jõudnud kesta vaid mõned sekundid, kui paha pallikaotuse järel pall meie tühja väravasse saadeti.

Oma triibulised sai kätte ka eelmisel hooajal Eesti saalijalgpalli esiliigas Pärnu Hagalazi eest 11 mänguga üliresultatiivne olnud (11 väravat, 9 söötu!) väravavaht Maico Rimmel, keda vahepeal tema palliga osavuse tõttu Mark Boskini asemel kasutati. Teisalt on arusaadav, et Eesti meistriliigas täpselt ühe mängu kogemusega Rimmel, kel ongi korralikku saalivutikogemust alles ühe hooaja jagu, ei ole veel tõrjetöös Boskiniga samal tasemel.

Rakvere hall küteti kuumaks

Kuna saalijalgpall vajab suuremat väljakuruumi kui näiteks korvpall, mida on samas saalis vaatamas käinud ka peaaegu 3000-pealine publikum, siis oli Rakveres Eesti-Ukraina mänguks saadaval 800 istekohta. Huvi mängu vastu oli võrdlemisi suur ning juba paarkümmend minutit enne avavilet oli välisukse taga saba nõututest inimestest. Nimelt olid kohapealsed piletid välja müüdud ning huvilistel, kes eelmüügist endale pääset ei hankinud, tuli oodata mängu alguseni, kui oli selge, kui palju vabu kohti veel üldse saalis on ja kas kedagi veel sisse lubatakse. Vabu istekohti lõpuks küll leidus, publikuarvuna hüüti mängu ajal välja 739, kuid see-eest oli melu vägev: nii Eesti kui Ukraina fännid tegid kogu poolteise tunni vältel kõvasti möllu ning elasid omadele tulihingeliselt kaasa.

Oodatult oli suur osa Ukraina poolehoidjaid Eestis elavad ukrainlased. Näiteks oli Ukraina fännisektori ette tõmmatud lahti Eesti-Ukraina segalipp eestlastele suunatud tänusõnumiga Ukraina toetamise eest.

Halli kuumaks kütmine ei olnud sealjuures vaid kõnekujund, sest ühe tabloo pealt sai seda suisa jälgida: avavile eel 22 kraadi juures olnud saali õhutemperatuur tõusis mängu jooksul stabiilselt ning oli lõpusireeni ajaks peaaegu kaks kraadi kõrgem!

Ukraina hümn neljandal katsel
Korralduslikus mõttes toimusid ärevad hetked mängu eel, kui võistkonnad hümnideks üles rivistusid. Sellest hetkest, kui teadustaja välja kuulutas, et kõlab Ukraina hümn, läks tegeliku Ukraina hümni alguseni sisuliselt minut aega. Enne seda läks koguni kolmel korral peale vale heliklipp. Kahtlemata kõvasti külma higi põhjustanud minuti järel tehnilised viperused siiski laabusid.

Olukord videos:

Ukraina väravavahi kahurkäsi

Esimesel poolajal Ukraina väravat kaitsnud Oleksandr Suhhov (Lissaboni Sporting) lasi sisse küll ka eksimusi, jäädes näiteks koguni kahel korral palliga oma väljakupoolelt üles tõustes laisaks ning eksides sellega viie sekundi reegli vastu, kuid lausa hämmastav oli see, kui võimas oli Suhhovi viskekäsi. Tippväravavahtidel ei olegi üldiselt probleem visata pall oma väravaesiselt teisele poole väljakut karistusalasse oma tiimi ründajale ehk peaaegu 40 meetri kaugusele, kuid tihtipeale kipuvad need söödud olema vähemalt Eestis kaarega ehk pehmed ja suure pingutuse tulemusena sündinud. Suhhovi käesöödud panid aga Rakvere publiku esimestel kordadel suisa ahhetama: näilise kergusega saatis ta palli teravalt ükskõik millisesse väljaku otsa täpselt sellele ruutsentimeetrile, kuhu vaja oli. Maailmaklass!

Eesti püsis veerand kohtumist mängus

Ülikiire ehmatuse järel - Ukraina tegi skoori vaid 34-sekundilise mängu järel! - ei lasknud Eesti end põlvedest nõrgaks, vaid nõelas vastu. Denis Vnukov viigistas juba teisel minutil karistuslöögist, olles eelnevalt korra ka Ukraina posti ragistanud. Sellele järgnes aga koguni kaheksaminutiline periood viigiseisul, mille jooksul ei saanud kohati isegi öelda, et Ukraina oleks väga meeletult surunud. Vahepeal küll ragistati posti ja latti, ent oma täit kvaliteeti veel näidata ei suudetud, kuniks kümne minuti täitumise eel juhtima mindi ning enam tagasi ei vaadatud. Lõpuks oli ukrainlaste ülekaal siiski ilmne: pealelöökide seis jäi vastaste kasuks 58:18.

"Oi, esimesel minutil oli kohe selline tempo, et ..." muigas Vnukov. "Eestis on ju täiesti teine tase ja tempo. Aga siis lõime 1:1, arvasime, et lööme äkki veel, aga läks nagu läks."

Mida need esimesed kaks mängu valiksarja põhiringis näitasid - kas Eesti kuulub sellele tasemele? "Võime kuuluda küll, aga meil on natuke veel aega vaja," resümeeris Vnukov. "Ukraina mäng oli juba täiesti teine tase. Meie jaoks oli see esimene kord nii tugeva vastasega mängida ja see oli meile väga kasulik. Liigume hetkel samm-sammult ja usun, et järgmine kord teeme juba parema tulemuse. Tegime natuke palju eksimusi, aga vaatame mängu video pealt üle ja oleme järgmine kord kindlasti paremini valmis."