Alates eelmisest suvest FCI Levadias väravaid lööv ja tänavusel Premium liiga hooajal parima väravaküti tiitli poole liikuv Wendell veetis enne Eestisse tulekut kaks aastat Ukraina klubides. Tagantjärele leiab 22-aastane ründaja, et targem otsus oleks olnud sõjas riiki mitte siirduda.

Brasiilia suurklubi Palmeirase kasvandik Sao Paulo klubi esindusmeeskonda mängima ei murdnud ning siirdus 2023. aasta suvel Palmeirase U20 meeskonnast Ukrainasse Dnipro-1 klubisse, mis oli hoolimata riigi hõbedameeskonnaks olemisest juba toona parajates finantsraskustes ning kaotas vaid aasta hiljem profilitsentsi ja koha Ukraina kõrgliigas. Wendell ise liikus Dnipro-1 U19 tiimist 2024. aasta alguses Žõtõmõri Polissjasse, kes ta kohe tugevuselt kolmandas liigas pallivasse Zvjagelisse laenas. Laenuperioodi järel Polissjasse naasnuna murdis ta peagi esindusmeeskonna piirile ning tegi 2024. aasta novembris debüüdi Ukraina kõrgliigas.

2025. aasta esimeses pooles mängis ta laenul ka Rivne Veresi ridades ning sai taas kogemust Ukraina kõrgliigast, enne kui mullu suvel Levadiaga liitus. Eestis on temast saanud Premium liiga hitt: senise 40 liigamänguga on ta löönud 24 väravat ja andnud kuus väravasöötu.

"Eestiga kohanemine on brasiillastel olnud natuke raske, sest oleme harjunud sooja kliimaga. Kuna olin aga kaks aastat Ukrainas elanud, muutis see kohanemise natuke lihtsamaks. Külm ilm mulle ei meeldi, aga Eestis on väga ilusad kohad, mida külastada," rääkis Wendell Soccernet.ee-le. "See on väga hea riik, kus elada. Mulle meeldib, et siin on väga turvaline. Vabal ajal käin sõpradega väljas, vahel aga jään koju ja mängin PlayStationiga."

Ukrainast tulnud inimesena ei ole turvalisus mõistagi enesestmõistetav väärtus. "Teadsin küll, et sõda käib, aga kui olin Palmeirases, räägiti mulle, et sõda ei ole ja midagi ei toimu. Kui Dniprosse jõudsin, kukkus juba esimesel õhtul linnas kolm pommi ... See oli minu jaoks väga raske, ma ei tahtnud sinna jääda."

19-aastaselt esimese välislepingu sõlminud mängijana oli olukord mõistagi raske - nii inimlikult kui sportlikult. "Sõda ei võimaldanud mul peaaegu mitte midagi teha. Kaotasin Ukrainas natuke aega, sest kui oleksin läinud mõnda teise riiki, kus sõda ei toimu, oleksin saanud end jalgpallurina rohkem näidata."

Sel hooajal on Wendell end kahtlemata heast küljest näidanud. Premium liigas 27 mänguga löödud 18 värava kõrval säras ta ka euromängudes, lüües võõrsil Göteborgi vastu 2:1 võidumängus mõlemad Levadia väravad. "Eelmisel hooajal jäi meil meeskonnana midagi puudu. Sel aastal tahtsin, et oleksime rohkem nagu perekond. Kui meil on selline ühtehoidev meeskond, siis ei saa kaotada. Saan ka peatreener Vjatšeslav Zahovaikoga väga hästi läbi. Ta on üks neist treeneritest, kes aitas mul tõusta, kui tundsin end halvasti. Ta näitas mulle alati teed edasi ja julgustas mind."

Brasiillane ei tee saladust, et euromängudes löödud tabamused äratasid huvi ka välisklubidest, kuid erinevalt ründepartner Bubacarr Tambedoust jäi tema Levadiasse. "Jah, mõned asjad juhtusid, aga eelistaksin neist mitte rääkida, sest see on klubisisene asi," jääb ta siiski napisõnaliseks.

• "Soovin mängida heades liigades, samuti mõtlen rahalisele poolele." Joao Pedro lahkub Levadiast

Kui näiteks kaasmaalane Joao Pedro ütles välja, et tema soovib lepingu lõppedes talvel Levadiast edasi minna, siis Wendell, kelle leping samuti tänavuse hooajaga lõpeb, jätab selles osas otsad lahtiseks, vihjates siiski, et on sobiva pakkumise korral nõus Eestisse jääma.

"Aasta lõpp läheneb ja ma ei tea veel, mis juhtuma hakkab, sest minuga ei ole sellest veel räägitud. Aga loodan, et see juhtub varsti ja leiame parima võimaliku lahenduse. Leidsin just Levadias oma jalgpalli ja oleksin tänamatu, kui tahaksin lihtsalt ära minna. Tahaksin siia jääda, aga samal ajal soovin teha enda jaoks parima võimaliku valiku. Olen 22-aastane ja arvan, et mul on jalgpallis veel väga palju ära teha!"