Kui 25-aastane Geovani augusti lõpus FCI Levadiaga liitus, sai temast Transfermarkti andmetel hoobilt kogu liiga kõige väärtuslikum mängija. Varem lisaks kodumaale Portugalis, Ukrainas ja Lõuna-Koreas pallinud ääreründaja oli Levadia viimane suvine täiendus ning on pidanud kohanema küll pisut võõra positsiooniga, kuid sellest hoolimata tiimi hästi sulandunud.

Geovaniga lepingu sõlmimisest teatas Levadia 23. augustil. Sellest saati on ta osalenud kaheksas kohtumises ning kahel korral ka jala valgeks saanud. Kaua ei tulnud oodata ka esimest trofeed - kuigi tema liitumise ajaks oli ülejäänud meeskond juba suure töö ära teinud, sai ka temast täieõiguslik Eesti meister. Uuest staatusest sai Geovani sarnaselt mitmetele tiimikaaslastele teada enda mängult koju liikudes.

"Istusime tüdruksõbraga taksos, kui kõik meeskonnakaaslased hakkasid sõnumeid saatma. Ühtpidi naljakas olukord, aga väga rõõmus hetk," meenutas brasiillane Soccernet.ee-le. "Teised olid juba hooaja algusest peale meistritiitli nimel võidelnud ja väga hästi mänginud. Mina liitusin suve lõpus, andsin endast parima ning proovisin võimalikult kiiresti kohaneda, et aidata meeskonda nii väljakul kui ka väljaspool seda. See oli võimalus nautida kogu aasta jooksul tehtud tööd ja saavutatut. Premium liiga ei ole aga veel läbi, ees on veel mitu mängu - peame keskenduma ja püüdma koguda võimalikult palju punkte."

• "Soovin mängida heades liigades, samuti mõtlen rahalisele poolele." Joao Pedro lahkub Levadiast

Geovani sai jalgpallihariduse kodumaal Barcelona-nimelises meeskonnas ning siirdus 2019. aastal Brasiiliast Portugali kõrgliigameeskonna Famalicao akadeemiasse. Viis aastat tagasi sai ta kaks mängu kirja Portugali kõrgliigas, neist ühes sekkus ta vahetusest riigi tippklubi Porto vastu.

Famalicaos jäi brasiillasel siiski suur läbilöök tegemata, misjärel liitus ta aastaks Portugali kolmandas liigas mänginud Vitoria Guimaraesi duubelmeeskonnaga. Pärast seda tõmbas Geovani Portugali ajale joone alla ning siirdus toona Ukraina kõrgliigas mänginud Oleksandrijasse, kus ta mängis kahe hooajaga 34 kohtumist ning sai kirja kaks väravat. 2025. aastal sõlmis ta lepingu Lõuna-Korea meeskonna Daeguga, kelle ridades tegi ta kaasa 13 riigi kõrgliigamängus ja lõi neis kaks väravat. Sel kalendriaastal mängis ta enne Levadiaga liitumist Daegu duubelmeeskonna eest Lõuna-Korea esiliigas vaid ühe mängu, kuid sõlmis Levadiaga kahe ja poole aasta pikkuse lepingu.

"Lõuna-Koreast lahkumise järel olin Brasiilias puhkusel, kui tekkis võimalus tulla Eestisse. Klubi võttis minuga ühendust ja tutvustas oma projekti ja eesmärke. Mõistsin, et need sobivad kokku ka minu enda eesmärkidega. Kõik klappis ja olin tõeliselt õnnelik võimaluse üle siia tulla," kirjeldas Geovani. "Olen selles klubis väga õnnelik ja loodan anda meeskonna heaks endast maksimumi, et võita veel rohkem tiitleid ning aidata klubil kõik oma eesmärgid saavutada."

Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko on teda peamiselt kasutanud ründava poolkaitsjana. "Proovin alati anda endast parima seal, kuhu treener mind mängima paneb. Praegu mängin uuel positsioonil, kus olen küll väga ammu varem mänginud, kuid millega pean nüüd uuesti harjuma," selgitas varem peamiselt ääreründajana tegutsenud Geovani. "Püüan võimalikult kiiresti kohaneda, et meeskonda aidata. Usun, et olen seda ka treeningutel teinud, töötades selle nimel, et areneda ja anda klubile võimalikult palju juurde."

Millised eesmärgid on ta endale seadnud? "Olen tüüp, kes keskendub palju olevikule. Ma ei mõtle eriti kaugele tulevikku, vaid keskendun praegusele hetkele ja sellele, mida saan juba täna paremaks muuta. Pärast iga mängu lähen koju ja mõtlen sellele, mida oleksin saanud paremini teha või mida oleksin võinud teisiti teha. Ma ei mõtle väga palju ette ega sea endale kindlat eesmärki, et pean jõudma just ühele või teisele tasemele. Loomulikult tahaksin mängida kõige kõrgemal tasemel, kuid tean, et selle saavutamiseks pean iga päev tööd tegema, keskenduma, arenema ja õppima. Mulle meeldib rohkem keskenduda olevikule ja elada hetkes."

Ukrainast positiivne kogemus

Kui tiimikaaslane Wendell sai Ukrainasse siirdudes paraja šoki, kui juba esimesel ööl tema linna pommitati, siis Geovani elu Oleksandrijas oli pisut rahulikum ning tema Ukrainasse siirdumist tagantjärele ei kahetse. "Linnas, kus ma elasin, oli suhteliselt rahulik. Ma ei kuulnud kunagi ühtegi pommi, vaid ainult sireene. Alguses oli see minu jaoks midagi ebatavalist ja pidin sellega harjuma. Loomulikult oli see meie jaoks teistsugune kogemus. Kui rääkisime sealsete inimestega, saime aru, milline olukord tegelikult oli. Mõned neist olid kaotanud lähedasi ja kodusid. See oli väga raske kogemus, kuid selle läbielamine muutis mind tugevamaks nii inimese kui ka sportlasena," meenutas brasiillane.

• Wendell elust Ukrainas: Brasiilias räägiti, et mingit sõda pole, aga esimesel õhtul kukkus linnas kolm pommi

"Teadsin juba enne sinna minekut, milline olukord riigis valitses. Ukrainasse minek oli minu jaoks väljakutse. Arvan, et see kogemus muutis mind tugevamaks inimeseks. See aitas mul kasvada nii inimese kui ka sportlasena. See oli üks neist väljakutsetest, mis aitas mul jõuda jalgpallis kõrgemale tasemele," lisas ta.

Eestis saab ta mõistagi nautida märksa rahulikumat elu. "Tallinn on väga rahulik ja see meeldib mulle väga. Olen ise rahulik inimene ning mulle meeldib selline keskkond. Ka minu tüdruksõber kolis siia ja talle meeldib samuti, et linn on nii rahulik. Siin on ka palju ilusaid kohti ning armusime sellesse linna kohe," kiidab levadialane.

"Samamoodi oleme kiindunud klubisse ning meeskonnas valitsevasse armastusse nii klubi kui ka jalgpalli vastu. Kõik see avaldas meile väga suurt muljet. Eesti kohta ei ole midagi halba öelda."