Tänavusel meisterklubil Tallinna Levadial on poolehoidjaid ka enam kui tuhande kilomeetri kaugusel Tšehhis. Nina Paskova ja tema elukaaslane sõidavad igal hooajal mitu korda Eestisse, et oma lemmikmeeskonnale kaasa elada. Kõik sai alguse 2024. aasta suvel juhuslikust mängukülastusest, mille juures üllatas tšehhe eelkõige üks asi: peaaegu tühjad tribüünid.

Oli 2024. aasta 16. juuni, kui Paskova ja tema elukaaslane esimest korda Tallinna külastasid. Kuna mees on suur jalgpallihuviline, soovis ta reisil olles vaadata ka mõnda kohalikku kohtumist. Sel päeval võõrustas Levadia A. Le Coq Arenal Tartu Tammekat ning nii sattuski paar esimest korda Eesti jalgpalli vaatama.

"Olime esimest korda Tallinnas. Mu elukaaslane on suur jalgpallifänn, mistõttu tahtis ta mõnda kohalikku kohtumist näha. Levadia juhtus just sel päeval mängima ja nii me neist esimest korda kuulsime. See oli tegelikult üsna juhuslik," meenutas Paskova Soccernet.ee-ga vesteldes. 

Levadia võitis kohtumise 2:1, kuid Paskova mälestustes pole kõige eredamalt säilinud mitte väljakul toimunu, vaid staadionil valitsenud õhkkond. "Mäletan, et staadion avaldas mulle väga suurt muljet. Tribüünid olid peaaegu tühjad. Meie kõrval istus isegi üks mees, kes jäi magama. Meil oli klubist natuke kahju," kirjeldas tšehhitar oma esimest kogemust.

Paskova sõnul oli kontrast kodumaaga suur. "Tšehhis sellist asja ei näeks. Seal on staadionid alati rahvast täis ja lärmakad," rääkis ta. Kõnealusel kohtumisel oli jalgpall.ee andmetel 261 pealtvaatajat.

Juhuslikult fänniks

Vaatamata esialgsele veidrale kogemusele võitis Levadia tšehhide südamed kiiresti. Paskova sõnul ei olnud neil plaanis hakata toetama just Levadiat, kuid esimene kokkupuude jättis piisavalt hea mulje, et huvi ei kadunud ka pärast kodumaale naasmist. "Levadia oli esimene meeskond, kelle mängu Eestis vaatasime, ja meile hakkas see kohe meeldima. Neil oli ilus staadion ja nad mängisid head jalgpalli," selgitas Paskova.

Oma toonastest lemmikutest tõi ta esile endise peatreener Curro Torrese, kelle kirglik juhendamine talle eriti meeldis. Praegustest Levadia mängijatest on tema sümpaatia võitnud väravavaht Karl Andre Vallner. "Minu isiklik lemmik oli nende endine kirglik treener Torres. Nüüd meeldib mulle ka väravavaht Vallner. Ta on mulle alati tundunud rõõmus ja sõbralik inimene," rääkis Paskova.

Nüüdseks on Levadia kohtumiste külastamisest saanud paari jaoks regulaarne tegevus. Ühe hooaja jooksul jõutakse staadionile umbes neljal korral. "Käime mängudel koos, aga mu elukaaslane on meist kahest kindlasti suurem fänn," tunnistas Paskova. Mehe poolehoid on sedavõrd suur, et ta lasi oma autole valmistada isegi spetsiaalse Levadia kleebise. "See ei pruugi kõlada suure arvuna, aga meie jaoks tähendab see palju, eriti kui peame selleks teise riiki lendama."

Seejuures pole nad piirdunud sugugi ainult Levadia kodumängudega. Paari jalgpallireisid on viinud neid ka Pärnusse, Tartusse ja Kuressaarde. Veelgi enam, Levadiale on sõidetud kaasa elama ka Euroopa teise otsa. "Oleme Tallinnas käinud juba mitu korda, aga olen selles osas arvestuse kaotanud. Lisaks oleme külastanud mänge Pärnus ja Tartus ning reisinud välismaale Walesi ja Luksemburgi," loetles Paskova.

Viimati nägid tšehhid Levadia mängu kohapeal 15. oktoobril, kui värskelt Eesti meistriks kroonitud meeskond alistas Tallinna derbis Flora 3:1.

Turvaline fännamine

Kui esimese Levadia kohtumise hõredad tribüünid jätsid Paskovale kurva mulje, siis Eesti jalgpalli juures on üks omadus, mida ta peab Tšehhi omast märksa paremaks. Selleks on staadionil valitsev sõbralik õhkkond. "Siinne atmosfäär on alati nii sõbralik! See on Tšehhi jalgpalliga võrreldes täiesti teistsugune," kiitis ta.

Kodumaal ei pruugi jalgpallimängu külastamine Paskova sõnul sugugi sama rahulikult kulgeda. Eriti pingeliseks võivad olukorrad kujuneda siis, kui nende kodulinna saab mängima mõni pealinna klubi. "Tšehhis võivad jalgpallimängud päris ohtlikuks muutuda, eriti kui mõni pealinna meeskond tuleb meie linna mängima. Politseinikke on kõikjal, sest esineb kaklusi ja muid probleeme," kirjeldas ta.

Paskova meenutas ka mais Tšehhis aset leidnud juhtumit, kus ühe võistkonna poolehoidjad tungisid tema sõnul vahetult enne kohtumise lõppu väljakule ja ründasid vastasmeeskonna mängijaid. "Ma ei kujutaks ausalt öeldes ette, et midagi sellist võiks Eestis juhtuda," tunnistas ta.

Keda toetatakse kodukamaral?

Paskova elukaaslase armastus jalgpalli vastu ei piirdu mõistagi vaid Levadia fännamisega. Tšehhis kuulub tema süda kodulinna klubile Plzeni Viktoriale, mis on riigi üks edukamaid meeskondi. "Mina ise Tšehhi jalgpalli eriti palju ei jälgi, aga mu elukaaslane on suur Viktoria fänn. See on meie kohalik klubi ja ta toetab neid nagu peaaegu kõik teisedki meie linnas. Jalgpall on Tšehhis väga suur asi," rääkis Paskova.

Tänavune hooaeg on pakkunud neile põhjust rõõmustamiseks ka Eestis. Levadia kindlustas Eesti meistritiitli ning Paskova sõnul on nad meeskonna saavutuse üle siiralt õnnelikud. "Oleme nende üle väga õnnelikud, nad on selle tõesti ära teeninud! Tore on näha, et nad lõpetasid esimesena. Ootame huviga, kuidas neil järgmisel hooajal läheb," sõnas ta.

"Levadial on meie südames alati eriline koht," kinnitas Paskova.