Jalgpallimaailma šokeeris täna uudis Liverpooli ja Portugali koondise ründaja Diogo Jota hukkumisest autoavariis. Tegu on ilmselt läbi aegade parima jalgpalluriga, kelle elutee on karjääri tipus äkitselt traagilise lõpu saanud.

Kuna profijalgpallureid on üle maailma väga palju, siis on paratamatu, et tuleb ette, et mõni neist karjääri jooksul kas äkksurma, haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel sureb. Toome siinkohal välja subjektiivse valiku tippjalgpalluritest, kes on varasemalt oma karjääri tipus ootamatult surnud või hukkunud.

Annika Tammela

Jalgpallurite ootamatu surm ei ole kahjuks mööda läinud ka Eesti spordist. Selgelt märkimisväärseim selline juhtum pärineb 2001. aasta suvest, kui kodulinnas Pärnus hukkus jalgrattaõnnetuse tagajärjel Eesti naiste koondise kapten Annika Tammela (21). Tammela mälestuseks annab Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi alates 2020. aastast välja Annika-nimelist auhinda naiste koondise aasta ilusaima värava eest.

Robert Enke

Saksamaa koondise väravavaht Robert Enke on selles nimekirjas ainus, kelle elu lõppes enesetapuga. 2009. aastal astus 32-aastane Enke kodulinnas sõitvale rongile ette ja hukkus silmapilkselt. Tema lese Teresa sõnul oli ta kuus aastat maadelnud depressiooniga, mida süvendas kaheaastase tütre Lara haigus ja surm kolm aastat varem.

Tol hetkel Hannoveris mänginud Enke oli varasemalt pallinud ka Benfica ja põgusalt ka FC Barcelona eest ning oli tugev kandidaat 2010. aastal MM-il Saksamaa koondise esikinda kohale.

Marc-Vivien Foe

Kameruni koondise poolkaitsja surm 2003. aastal on tänini ainus kord, kui mängija on suurturniiri ajal platsil surma saanud. Prantsusmaal toimunud konföderatsioonide karikaturniiri poolfinaalis kuulus Foe oma koondise põhikoosseisu, kuid mängus Kolumbia vastu kukkus ta kohtumise 72. minutil ootamatult keskringis südamerikke tõttu kokku. Teda elustati väljakul ja selle kõrval kokku 45 minutit, kuid peagi pärast haiglasse jõudmist kuulutati 28-aastane mängija surnuks.

Hooajal 2002/03 oli ta olnud Lyonist laenul Premier League'i klubis Manchester Citys. Sealjuures toimus mäng Kolumbiaga just Lyonis. Varasemalt ka Lensi ja West Hami eest mänginud Foe arvele jäi Kameruni koondises 62 mängu ja 8 väravat.

Davide Astori

2018. aasta märtsis leiti oma hotellitoast enne Serie A kohtumist surnuna Fiorentina kapten Davide Astori. 31-aastase keskkaitsja süda oli une pealt seiskunud.

Varem muuhulgas Cagliari ja AS Roma eest mänginud Astori sai aastatel 2011-2017 Itaalia koondises kirja 14 mängu ja ühe värava.

A year ago the world of football lost Davide Astori. He lives on in the memories and hearts of so many 🇮🇹💙 pic.twitter.com/UAL1ZuLEoS — FIFA (@FIFAcom) March 4, 2019

Miklos Feher

Ungari koondise ründaja Miklos Feher oli suure osa karjäärist mänginud Portugali tippklubides. 2004. aasta jaanuaris mängis ta Benfica eest Vitoria de Guimaraesi vastu, olles 59. minutil vahetusest sekkunud ning 90. minutil 1:0 võiduväravale söödu andnud. Teisel üleminutil sai ta aja venitamise eest kollase kaardi, takistades vastasel küljeauti lahti mängimast - Feher jõudis oma tembu üle veel naerdagi, aga vaid mõni sekund pärast seda, kui kohtunik oli kaardi tagasi taskusse pannud, varises 24-aastane Feher kokku. Teda küll elustati, kuid peagi pärast haiglasse jõudmist kuulutati ungarlane surnuks.

Ungari koondise eest jõudis Feher 25 mänguga lüüa 7 väravat. Benfica eest oli ta katkenud hooajal löönud 13 mänguga 3 väravat.

Cheick Tiote

30-aastane Elevandliuuranniku koondise keskpoolkaitsja Tiote on üks suuremaid nimesid, kes surnud väljakul seiskunud südame tõttu. 2017. aastal kuulus Tiote Hiina esiliigas Beijing Enterprises Groupi nimelisse võistkonda, kui ta treeningul südamerikke tõttu kokku varises ja suri.

Aastatel 2010-17 mängis Tiote Newcastle Unitedi eest, saades klubi eest kõigi sarjade peale kirja 156 mängu ja ühe värava. Kodumaa koondise eest sai ta aastatel 2009-2015 kirja 55 mängu ja ühe värava, olles 2010. ja 2014. aasta MM-finaalturniiridel meeskonna põhitegija.

Today would have been Cheick Tiote’s 39th birthday.

Remembering his unforgettable strike in Newcastle’s 4-4 draw against Arsenal!

🎥 @NUFC #beINPL #NUFC pic.twitter.com/IfRObcwWcc — beIN SPORTS (@beINSPORTS_EN) June 21, 2025

Emiliano Sala

Argentina ründaja Sala oli 2019. aasta jaanuarikuises üleminekuaknas parasjagu Prantsusmaa klubist Nantes Premier League'is mänginud Cardiff Citysse siirdumas, kui tema elutee ootamatult katkes: teda Prantsusmaalt Cardiffisse sõidutanud eralennuk kukkus keset La Manche'i väina alla merre. Argentiinlane oli juba käinud Cardiffis lepingut allkirjastamas ja põikas viimast korda tagasi Prantsusmaale, et seniste meeskonnakaaslastega hüvasti jätta. Tagasiteel kukkuski teda vedanud lennuk alla.

Uurimise käigus süüdistasid Nantes ja Cardiff City teineteist vastastikku Sala lennu hooletus korraldamises ning järgnes aastaid kestnud kohtusaaga. Nantes'i eest lõi Sala kolme ja poole hooajaga Ligue 1-s 120 mänguga 42 väravat.

Andres Escobar

Kolumbia koondis jäi 1994. aasta MM-finaalturniiril tihedas alagrupis Rumeenia, Šveitsi ja USA järel viimaseks. Teises kohtumises saadud 1:2 kaotuses USA vastu lõi 27-aastane keskkaitsja Escobar õnnetu omavärava. Vaid kümme päeva hiljem sattus kodumaale naasnud Escobar pärast ööklubis veedetud õhtut öösel tühjas parklas sõnelusse kolme mehega, misjärel kaks neist püstolid välja võtsid ja Escobari kuue lasuga tapsid.

Escobari mõrvas mõisteti süüdi kohaliku narkokartelli ihukaitsja, kes esialgu 43 aastaks vangi mõisteti, kuid juba 2005. aastal hea käitumise tõttu sealt vabanes.

Mõned aastad varem ühe hooaja Šveitsis Young Boysis pallinud Escobar kuulus surma hetkel oma kasvatajaklubi Atletico Nacionali ridadesse. Kolumbia koondises oli Escobar põhimees, saades aastatel 1988-1994 kirja 51 mängu ja ühe värava.

Antonio Puerta

Läbi ja lõhki Sevilla kasvandik Puerta vajus väljakul kokku klubi hooaja 2007/08 avamängus Getafe vastu, kui mängitud oli 35 minutit. Kiire abi järel suutis 22-aastane vasakkaitsja toibuda ning omal jalal riietusruumi kõndida, kus ta aga uuesti südamerikke tõttu kokku varises. Puerta suri kolm päeva hiljem haiglas.

Hispaania koondise eest oli Puerta saanud 2006. aastal kirja ühe kohtumise. Eduka 2007. aasta kevade järel, kui Sevilla võitis nii UEFA karika kui Hispaania karika, soovisid teda enda ridadesse nii Real Madrid, Manchester United kui Arsenal, kuid Sevilla lükkas kõik pakkumised tagasi.

Sergio Ramos moving back to Sevilla to play with his best friend Jesús Navas, at the club they grew up and made names for themselves, is a storybook ending. Antonio Puerta, the third musketeer, who sadly passed a way in a game in 2007, is smiling down whilst seeing this happen. pic.twitter.com/3GjVsbFsD7 — Maxi (@MaaxiAngelo) September 3, 2023

Jose Antonio Reyes

Sevilla kasvandik oli ka 2019. aasta 1. juunil siitilmast lahkunud Jose Antonio Reyes, kelle maine teekond lõppes autoavarii tõttu, kui tema auto suurelt kiiruselt ilmselt kas roolisüsteemi vea või rehvipurunemise tõttu juhitavuse kaotas ja teelt välja sõitis. Kui esialgu liikusid kuuldused, et auto kiirus oli avarii hetkel 220 km/h, siis politsei hilisem uurimine tuvastas, et tegelikult jäi see ilmselt vahemikku 111 -128 km/h. Avariis hukkus ka tema nõbu. Siin nimekirjas on Reyes tinglikult, sest 35-aastaselt olid tema parimad mängud juba mängitud - oma viimase pooliku hooaja mängis ta esiliigaklubi Extremadura eest.

Mängijana jõudis Reyes teha väga muljetavaldava karjääri: lisaks Sevillale esindas ta näiteks Arsenali, Real Madridi ja Atletico Madridi, tulles kokku lausa viiel korral Euroopa liiga võitjaks ning korra nii Hispaania kui Inglismaa meistriks. Hispaania koondise eest sai ta aastatel 2003-2006 kirja 21 mängu ja neli väravat, lüües kaasa ka 2006. aasta MM-finaalturniiril.

Junior Malanda

2015. aasta jaanuaris nõudis autoavarii lootustandva Belgia kaitsva poolkaitsja Junior Malanda elu - 20-aastane Wolfsburgi pallur kiirustas lennujaama, et Lõuna-Aafrikasse treeninglaagrisse sõita, kui märjal teel kiirust ületanud auto juhitavuse kaotas ning teelt välja vastu puid paiskus. Tagaistmel turvavööd kinnitamata istunud Malanda katapulteerus üle katuse käinud autost ja suri silmapilkselt. 

Malanda oli olnud igas vanuseastmes Belgia noortekoondistes põhitegija ning talle ennustati ka peatset jõudmist A-koondisesse. Wolfsburgi eest oli ta poolikuks jäänud hooajal platsil käinud kümnes mängus.

VfL Wolfsburg mourn the passing of Junior Malanda. Our thoughts and condolences are with his family and relatives. pic.twitter.com/oDG7v014Dk — VfL Wolfsburg EN/US 🇬🇧 🇺🇸 (@VfLWolfsburg_EN) January 10, 2015

Lennukatastroofid: Manchester United, Torino, Sambia koondis, Chapecoense

Spordivõistkondadel tuleb palju lennukiga reisida, mistõttu pole paraku ime, et mõned traagilised lennuõnnetused on puudutanud ka jalgpallimeeskondi. Kuulsaimaks neist on ilmselt Manchester Unitedi katastroof 1958. aastal. Unitedi meeskond oli just alistanud Euroopa karika veerandfinaalis (Meistrite liiga eelkäija) võõrsil Belgradi Crvena zvezda ning tagasi koju lennates tuli Münchenis teha tankimispaus. Uuesti õhku tõusmine aga ebaõnnestus korduvalt - kolmandal katsel aeglustas lennuki hoogu maas olnud lörts, mille tõttu sõitis lennuk õhku tõusmata lennurajalt välja läbi piirdeaia ning tabas umbes 300 meetri kaugusel olnud hooneid ning ühes neist asunud kütusemahutit, mis plahvatas. Lennukis olid 44 inimest - lisaks Manchester Unitedi meeskonnale ja lennuki personalile mõned fännid ja ajakirjanikud. 23 neist suri saadud vigastustesse - parima mängijana saab nende seast välja tuua ehk Inglismaa koondise vasakkaitsja Duncan Edwardsi.

Kui Unitedi lennukatastroofist tulid mitmed tippmängijad, nende seas näiteks Bobby Charlton eluga välja, siis kaheksa aastat varem ehk 1949. aastal hukkus lennuõnnetuses sisuliselt kogu Torino FC meeskond - pääsesid vaid need üksikud, kes ühel või teisel põhjusel ei käinud tiimiga Portugalis Benficaga sõpruskohtumist pidamas. Portugalist naastes sõitis nende lennuk väga kehva nähtavuse tõttu umbes 12 kilomeetrit enne lennujaama otsa Superga mäe otsas asuvale kirikule. Kõik 31 pardal olnud inimest hukkusid. Kui tänapäeval on Torino Serie A-s keskmiku rollis, siis toona oli tegu valitseva Itaalia meistriga ning suur osa meeskonnast kuulus ka Itaalia koondisesse.

1993. aastal juhtus ränk õnnetus Sambia jalgpallikoondist MM-valikmängule Senegaliga viinud lennukiga, mis peagi pärast Gabonist õhku tõusmist Atlandi ookeani kukkus. Üks lennuki mootoritest oli eelnevalt põlema süttinud, kuid piloot oli seejärel kogemata vale mootori välja lülitanud, mistõttu kaotas lennuk kogu jõu ning kukkus vaid 500 meetri kaugusel rannajoonest vette, viies hauda kõik 30 pardal olnud inimest, nende seas sisuliselt kogu Sambia jalgpallikoondise.

Viimane analoogne katastroof juhtus 2016. aasta novembris, kui Brasiilia tippklubi Chapecoense meeskonda Lõuna-Ameerika tugevuselt teise klubisarja Copa Sudamericana finaali avamängule Kolumbiasse transportinud liinilennuk kütuse lõppemise tõttu alla kukkus. 77 pardal olnud inimesest hukkus 71, ellujäänute seas oli ka kolm Chapecoense mängijat. Neist kolmest vaid üks, Alan Ruschel, suutis vigastustest taastumise järel profikarjääriga jätkata.