2018. aastanumber lüüakse nädala pärast lõplikult lukku, aga jalgpallimaailma suured sündmused on nüüdseks juba selja taga. Paras aeg vaadata, mida meile pakuti!

Kui eelmistel jõuludel tegi jõulutaat mõneti kahtlase väärtusega pakisoovitused MM-i osalistele - "kõik soovitused ei ole üleliia tõsised, aga oma iva on siia-sinna siiski peidetud" - siis sel suvel meid suurturniiri ees ei oota (Rahvuste liiga ... ei loe).

Kokkuvõttes võib tõdeda, et osad pakid ei jõudnud siiski kahjuks kohale. Kuidas oleks Egiptusel olnud vaja mullikilet, et Mo Salah sellesse mässida või Argentinal rohkem palle, et ka keegi peale Lionel Messi saaks oluline olla ...

Uue aasta esimesel päeval käisime lauale aga kaheksa soovi. Kuidas meil läks? Kas saime, mida tahtsime?

Rahulikke pühi Soccernet.ee välismaa toimetuse poolt!

• Et Meistrite liiga tähtsad mängud mööduks skandaalivabalt

"Igasugused vahejuhtumid käivad jalgpalli juurde, aga soovime, et võitja selguks tõepoolest väljakul - ei mingeid valepunaseid, ei mingeid käega löödud väravaid, ei mingeid meetritepikkuseid lugemata suluseise!"

Nagu karta võis, ei täitunud meie soov täielikult. Meistrite liiga stsenaariumisse on kõiksugu vahejuhtumid justkui sisse kirjutatud. Real Madridi penalti Juventuse vastu ja järgnenud Gianluigi Buffoni punane kaart; Manchester City tühistatud värav kordusmängus Liverpooliga; ja muidugi finaal, Salahi vigastus ja Loris Kariuse põrumine suurel laval. Aga olgu nii. Mis olekski jalgpall ilma selliste lugudeta?

• Et Meistrite liiga finaalis kohtuksid Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo

"Pole mõtet salata - mõlema mehe passi kõige olulisem number algab kolmega, Ronaldol on finaali ajaks õlgadel juba 33 eluaastat. Kas nüüd või mitte kunagi. Näeme nende mõõduvõtte Hispaania liigas igal aastal, aga vajame ühemängulist finaali selgitamaks, kes neist kahest siis päriselt maailma (kõigi aegade) parima krooni peaks kandma."

Ikka Real, ikka Ronaldo - Messi ja Barcelona põrusid ajaloolises veerandfinaalis Roma vastu, Ronaldo krooniti aga esimeseks viiekordseks Meistrite liiga tšempioniks, kes suutnud võita kahe klubiga. Ja nagu teame, jahib portugallane kuuendat tiitlit juba uute kaaslastega. El Clasico finaal kahe gigandiga jääbki ilmselt vaid unistuseks.

• Et tippliigad ei oleks jõuludeks otsustatud

"Pilgud viie tippliiga tabelitele sel hooajal teevad tõsiselt kurvaks. Ehk mitte juhul, kui sa oled Manchester City (+15), Müncheni Bayerni (+11), Barcelona (+9) või PSG (+9) pöidlahoidja, kuid arvame, et põnevast tiitlilahingust võidavad kokkuvõttes kõik."

JESS! Kui mullu saime rõõmustada vaid põnevuse üle Itaalias (kus lõpuks võitis ikkagi Juventus), siis tänavu on kõik tiitliheitlused peale Prantsusmaa (PSG +13) väiksemas või suuremas hoos. Itaalias on ees endiselt Juventus (+8) ja Hispaanias Barcelona (+3), aga tervitame kahe käega Liverpooli (+4) ja Dortmundi Borussiat (+6). Nii jätkata!

• Et Ragnar Klavan saaks palju ja Mattias Käit saaks mänguaega

"Ragnar Klavani koht kõige teravamas tipus on Virgil van Dijki saabumisega kahtluse alla seatud, kuid usume, et Ragnari jaoks on see vaid lisamotivatsioon. Kui Raku saab mängida Meistrite liiga finaalis, oleme valmis ülalmainitud paari erandigi tegema. Korra on ta taskutest juba Messit otsitud ..."

Kahetised emotsioonid: finaalis Klavanile minuteid ei jagunud, kuid teel sinna küll. Minuteid ei olnud palju, aga neid oli. Ja kokkuvõttes on Meistrite liiga finaali jõudmine hirmkõva saavutus, mis viis jalgpalli vähemalt ajutiseltki inimesteni, kes nahkkera taga ajamisest üldiselt suurt ei hooli. Nüüd on meie mehe ees juba uued väljakutsed. Mis puudutab Käiti ... tema jaoks oli tegu läbinisti õnnetu aastaga. Olgu 2019 parem.

• Et maailmameistrivõistlused ei mööduks üllatuspaketita

"Mäletame Uruguay ootamatut edulugu ja Ghana tähti. 2006 oli jälle suurte turniir, 2002 aga mängisid veerandfinaalis USA, Senegal, Türgi ja Lõuna-Korea. Möödunud EM-il elasime kaasa Islandile ja Walesile. Selliseid lugusid maailm vajab ja neid, kes suudavad jalgpallimaailma raputada, ikka leidub." 

Bingo! Meid võlus Horvaatia, kel jäi tiitlist õige vähe puudu; veerandfinaali kündsid välja korraldajamaa Venemaa ja üllataja Rootsi; Inglismaagi tegi rohkem kui neilt oodati, Belgia kuldne põlvkond suutis tulemuseni jõuda. Nelja aasta tagusega võrreldes olid kaheksast veerandfinalistist kuus vahetunud, toonastest poolfinalistidest ei jõudnud sama kaugele keegi.

• Et maailmameistrivõistlustel sünniks uus täht

"Neli aastat tagasi lennutasime orbiidile James Rodriguezi, 2010 särasid kogemused ja Diego Forlan. Kumbki neist ei olnud turniirile tulles mees metsast, aga see ei olekski tänapäeva jalgpallis ilmselt enam võimalik, kui sa ei ole just Jamie Vardy. Vajame muinasjutte, kus peaossa kerkib see kõrvalosatäitja, kelle peale keegi ei mõtle."

Luka Modric ei kvalifitseeru ühestki otsast uueks täheks, aga Horvaatia ja Reali edu aju tühjendas tänavu auhinnalauad ja lõpetas Ronaldo-Messi hegemoonia. Suurimal areenil särasid eredalt näiteks Kylian Mbappe ja Ivan Perišic, kodumaa kangelasteks kerkisid Artjom Dzjuba ja Denis Tšerõšev. Ja kui paljud teadsid enne turniiri Yerry Minast?

• Et üleminekurekordid jääks purustamata ja üleminekuaken säiliks

"Möödunud suve meenutavad Neymar PSG särgis ja üüratud 222 miljonit eurot, mis selles tehingus omanikku vahetasid. 21. sajandi šokeerivaim tehing muutis üleminekuturgu tundmatuseni ja kuigi suuri klubivahetajaid on tulevalgi aastal, loodame, et summad jääksid tänapäevase mõistlikkuse piiresse."

Viimase päeva trall jagunes küll mitmele päevale laiali ja osa võlust läks sellega kaotsi, kuid poolt miljardit kellegi eest lauale ei laotud - asi seegi. Ehk osaliselt just Loris Kariuse apsakate tõttu hakkasid aktiivselt liikuma väravavahid, keda osati järsku varasemast rohkem hinnata. Ja siis muidugi Ronaldo. Ei saa kurta.

• Et klubide omanikel jaguks kainet meelt

"Arsene Wenger on treenerite mõistes dinosaurus, suur erand. Inglismaa kõrgliigas on järgmisena kõige kauem ametis olnud treeneritel staaži viis aastat ja sendid, kaheksa klubi vahetasid (vähemalt korra) treenerit 2017. aasta jooksul. Ja kärsitus ei ole enam ammu vaid inglaste pärusmaa, nii käitutakse ka teistes tippudes. Edu peab saabuma kohe ja nüüd."

Dinosaurus on läinud! Küll ei saa öelda, et karussell oleks peatunud. Sisuliselt uue hooaja esimesest vilest survestati Jose Mourinhot, Julen Lopeteguid ja Niko Kovacit ja jõuludeks on kolmest kaks töötuks jäänud, Lopetegui aasta vääriks tegelikult lausa eraldi peatükki. 2018. aasta uus mood on ajutiste peatreenerite ajutine palkamine - vaata ka Santiago Solari ja Ole Gunnar Solskjaer.