Eesti Jalgpalli Liidu jalgpallihall Lillekülas. Foto: Brit Maria Tael

2020. aastal alguse saanud jalgpallihallide rajamine Eesti maakondadesse jätkub eeldatavasti ka järgmisel aastal, selgub kolmapäeval Riigikogule üle antud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõust.

Tänavuse aasta riigieelarvest eraldati jalgpallihalli tarbeks kuus miljonit eurot, mis jaotati võrselt Tartu, Viljandi, Rapla ja Haapsalu vahel, kusjuures iga kohalik omavalitsus pidi omalt poolt panustama vähemalt poole miljoni euroga. Järgmise aasta eelarvest saavad jalgpallihalli jaoks suure toetuse järgmised neli linna.

"Riik jätkab järgmisel aastal ka sellel aastal palju positiivset vastukaja saanud jalgpalli- ja nn spordi sisehallide rajamist, et neid saaks kasutada aastaringselt, ja on plaanis toetada selliste hallide rajamist järgmisel aastal riigieelarvest 6 miljoni euroga," sõnas riigieelarvet parlamendile tutvustanud peaminister Jüri Ratas eile Riigikogus.

Riigieelarve seaduse seletuskirjast ilmneb, et seekord jaotatakse jalgpallihallidele mõeldud kuus miljonit võrdselt Jõhvi, Rakvere, Kuressaare ja Pärnu vahel.

Seletuskirjas on öeldud ka, et jätkatakse Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist, mis kätkeb endas Eesti suuruselt teise saare esimese täismõõtmetes kunstmuruväljaku rajamist. Selle jaoks kavatsetakse riigieelarvest eraldada 1,8 miljonit eurot.

Samuti on seletuskirjas öeldud, et "regionaalselt oluliste spordiobjektidena toetatakse Kohtla-Järve spordikeskust, Loksa spordikeskuse staadionit ja Sillamäe linna spordikompleksi Kalevi staadionit" ehk et jalgpalli harrastamise tingimused peaksid paranema ka nendes omavalitsustes.