Soccernet.ee blogi toob sellest aastast iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele peaks vastama tänane mäng Andorraga?

1) Millised tulemused on ekspermindil Ahjupera-Anier?

Tarmo Rüütli on otsustanud, et täna õhtul jooksevad platsile mitmed mängijad, kes tavapäraselt algkoosseisu ei kuulu. Ehk kõige üllatuslikum on kolme põhiründaja välja jätmine ja klubides mänguajata olevate Henri Anieri ning Jarmo Ahjupera eelistamine.

Selle otsuseni viinud potentsiaalse mõttekäigu loogikast võib ilma suurema analüüsi tegemiseta aru saada, aga kas kahe vähem mobiilse aga kastis veidi rohkem toorest jõudu pakkuva ründaja eelistamine osavamate Henrik Ojamaa ja Sergei Zenjovi ning hea vaistuga Andres Operi asemel on tõesti parim valik? Asja loogiline taust oleks ilmselt see, et Ojamaa ning Zenjov tüüpi teravamate ründajate vastu mängimisega on Andorra mängijad Hispaania madalamates liigades tegutsedes veidi rohkem harjunud.

2) Millist sisu näitab Ats Purje?

Soomes klubijalgpalli mängiv ründaja on koondises muutunud veidi kõrvaliseks figuuriks. Kui ta väljakule saab, suudab ta alati Eesti mängu palju teravust tuua, ent võimalusi enda näitamiseks saab ta vaatamata sellele väga harva.

Aastat on Purje alustanud heas vormis ja Soomes on ta enda kontole saanud juba hulganisti väravaid ning loodetavasti demonstreerib ta seda vormi ka sinisärkide eest.

Mäng peaks temale sobilik olema, sest usutavasti saab ta palliga väga tihti Andorra kasti ja otsajoone lähedal olla ning sellistes olukordades ei ole just palju teisi koondislasi, kes rohkem segadust külvata suudaksid.

3)  Kas Eesti väldib oma elu raskeks tegemist?

Viimased mängud väikeriikidega (rääkimata tugevamatest vastastest) on kujunenud palju ebamugavamks kui need peaks Eesti koondise jaoks olema. Umbkaitses istuvad vastased on meile tõsiseks probleemiks saanud ning viimaste aastate jooksul tuleb meelde vaid üks mäng, kus suudeti suurema närvipinge pakkumist vältida: Põhja-Iirimaa kodus.

Oleks äärmiselt tore, kui sel korral suudetaks eeldatavad võimalused ilma suurema raiskamiseta väravateks vormistada, sest see on saanud suureks probleemiks. Efektiivsus võimaluste realiseerimisel on väga tähtis ja progress seal on viimasel ajal liikunud vales suunas.