Soccernet.ee blogi toob sellest aastast iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Kuidas vastas teisipäevane 2:0 võit varem püstitatud küsimustele?

1) Millised tulemused on eksperimendil Ahjupera-Anier?

Eksperimendi töötamist on küllaltki raske hinnata, aga peab ütlema, et märkimisväärseid kahjusid see endaga kindlasti kaasa ei toonud. Kontroll oli Eesti käes nii esimesel poolajal duoga Ahjpera-Anier kui ka teisel poolajal tehtud vahetuste järel.

Ahjupera võttis kõrgeid palle väga hästi maha ning Andorra kaitsjad ei suutnudki füüsiliselt temale vastu saada, kuid teisest küljest oli Ahjupera tegutsemine palliga mitmes olukorras raiskav. Henri Anier sai samal ajal kirja värava, olles muidu küllaltki märkamatu. Üldiselt võitjate üle kohut siiski ei mõisteta ning kuna võidu saamises küsimust ei tekkinud, pole põhjust ka seda valikut kritiseerida.

2) Millist sisu näitab Ats Purje?

Ats Purje oli üks eilse mängu pettumusi. Ääremängija ei suutnud kuidagi mängu sisse saada: ta kaotas palle, ei leidnud ühist keelt meeskonnakaaslastega ning ääremängijana jäi tema panus ohtlike olukordade tekitamisel liialt väikeseks, kui mitte olematuks. Ohtlikel positsioonidel olles jooksis ta kaitsjatele sisse või valis lihtsama variandi ja kõmmutas palli vastu vastast.

3)  Kas Eesti väldib oma elu raskeks tegemist?

Taaskord on raske öelda, kas see mäng oleks võinud lihtsam olla. Võimalusi oleks kindlasti võinud rohkem luua, aga tähtis oli see, et samal ajal ei antud Andorrale mitte midagi ja kontroll oli 94 minutit eestlaste käes.

Probleemseid kohti siiski jagus, mõlemad ääred ei suutnud mängule midagi lisada ning keskpoolkaitsjad kippusid alatihti üksteisest ja teistest kaaslastest isoleerituks jääma. Nende kahe fakti taustal võiks ehk kaaluda millegi taktikaliselt uue proovimist.

On väga võimalik, et viimaste aegade tasakaalu kaotuse üks võti võib olla koondise ääremängijates, sest seal on pärast EM-valikturniiri toimunud kõige suuremad muudatused: Ragnar Klavan liikus äärekaitsest keskele, Dmitri Kruglov ei saa mänguaega, Enar Jääger ei saa stabiilsust ning Sander Puri on samuti veidi liiga palju rännanud. See probleem vajab võib-olla kompenseerimist, mida mängijate üks-ühele vahetamine ei võimalda.