Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb peale mängu omakorda kolm järeldust. Kuidas vastas teisipäevane 1:1 viik Kõrgõzstaniga varem püstitatud küsimustele?

1) Kas Eesti lõbustab?

Siin pole pikka keerutamist vaja: ei lõbustanud. Järjekordne esitus, kus Eesti mängu ei tekkinud mitte mingisugust voolavust ja suur osa momentidest tekkis üksikutest tsenderdustest ning standardolukordadest kui ka vastaste eksimustest.

Üks põhjuseid sellele võis kahtlemata olla see, et keskväljal jäi meie mängus päris palju puudu ning too kahe "pehme" poolkaitsja Sergei Mošnikovi ja Joel Lindpere paar ei toiminud nagu ka eelmistel kordadel. Kumbki ei ole kaitsmises väga tugev ega ka palliga piisavalt heal tasemel, et seda mitme mehe surve all olles hoida ning edasi suunata. Kahekesi jäi neil võimu väheks.

Samal ajal pole meil ka äärtel seda jõudu, millega keskväljapuudusi kompenseerida, sest ei Tarmo Kink ega Sander Puri pole "lukumurdja" tüüpi mängijad ega isegi täiesti naturaalsed ääremängijad, kes suudavad vastase selja taha jätta ja teravalt otsajoone äärde jõuda. Ehk oleks aeg proovida ka mõnda teistsugust formatsiooni, mis mõlema mehe natuke mugavamale positsioonile paneks ja ühtlasi lõpetaks ära probleemi, et me mängime 4-4-2 formatsiooni ilma, et meil oleks rahvusvahelises mõistes teravaid äärepoolkaitsjaid.

Puril on olemas korralikud omadused, et olla osa 3-mehelisest poolkaitsest - oskused kaitses, võitlusvaim, mõlemajalgsus kui ka oskus jõuda karistusalla ning kolmik Puri, Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev võiks pakkuda korralikku võitlusvaimu kaitses kui ka rünnakul.

Praegu ei saaks ju rääkida ka sellest, et 4-4-2 hoidmine on vajalik meeskonna tasakaalu püsimiseks, sest tulemused ja impotentsus ründes näitavad, et seda tasakaalu pole.

2) Kas Rimo Hundi teine katse tuleb parem?

Hunt suutis sel korral märkimisväärselt paremini esineda ja näitas üles head võitlusvaimu, kuid kui arvestada Kõrgõzstani taset, siis tänase põhjal tuleb ikkagi tunnistada, et vähemalt veel pole Hunt paremate meeskondadega mängimisega valmis.

Võidelda suutis ta vapralt, aga tehniliselt jäi tal mitmel korral kvaliteeti puudu. Kui ta viimasest kahest mängust oma õppetunnid võtab, siis on aga kindlasti võimalik, et ta saab hiljem mõne põhiründaja puudumisel veel võimalusi.

3) Millisel tasemel on Mikk Reintam?

Kirgiisid ei suutnud Reintamelt just palju küsimusi küsida, aga ta tegi ära kõik selle, mida oma umbes tunni ajaga teha sai. Selle kohtumise põhjal võib vähemalt kinnitada, et madalama tasemega koondiste vastu saab noor Jyväskylä keskkaitsja hakkama ning ebakindlust tema mängus näha polnud, olles üks Eesti kaitsjatest, kes võis oma esitusega rahule jääda.