Aafrika jalgpalli on ajalooliselt vaadatud kui kasvuraskustega last. Üksikutele säravatele hetkedele järgneb ikka ja jälle langus. 2019. aasta Rahvaste Karikas peaks selle dogma murdma.

1977. Miamis sajab lund; Jimmy Carterist saab USA president; Elvis Presley ja Charlie Chaplin lahkuvad maisest elust; Pele ennustab, et enne aastat 2000 võidab Aafrika koondis jalgpalli maailmameistrivõistlused. Lund ei ole Miamis rohkem nähtud ... ja Aafrika jalgpall ei ole MM-i trofee kergitamisele oluliselt lähemal kui 42 aastat tagasi.

Eelmisel suvel Venemaal läks aia taha kõik, mis vähegi minna sai. Viis mandri esindajat (Egiptus, Maroko, Nigeeria, Tuneesia, Senegal) võitsid kamba peale 15 mängust kolm ja teenisid 11 punkti. Senegal jäi kohamängudest eemale vaid Fair play miinuste tõttu, kuid fakt on see, et kõik viis sõitsid pärast alagrupiturniiri koju. Viimati juhtus nii 1982. aastal.

Kaheksa suve varem oli Ghana Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud MM-il sõna otseses mõttes sentimeetrite kaugusel, et jõuda nelja parema sekka, kuid see on ka Aafrika jalgpalli viimase (kahe)kümne aasta suurim saavutus rahvusvahelisel areenil. Kaheksa sekka on jõudnud veel Senegal (2002) ja Kamerun (1990). Kõik.

Nagu koondised suurel laval, on ka Aafrika kodune suurturniir aastaid etendanud teisejärgulist rolli. Iga kahe aasta tagant said meeskonnad jaanuaris - keset tippklubide hooaega ehk paljude tüliks - kokku, selgitasid võitja välja ja läksid suurema tseremooniata taas laiali. Kas mäletate, kes 2017. aastal võitis? Kas mäletate, et pronksmedalid sai kaela Burkina Faso? Jalgpallimuinasjutt missugune!

Tänavu naudib Aafrika vutt pärast mõningate sealmail ilmselt vältimatute lastehaiguste läbipõdemist tähelepanu keskpunkti. Esimest korda selgitatakse võitja suvel ja veerandfinaalide ajaks on ühel pool ka Copa America ja Gold Cupiga, mis tähendab, et kogu jalgpallimaailma tähelepanu langeb Aafrika parima selgitamisele. Esimest korda mängib finaalturniiril 24 meeskonda ja potentsiaalseid võitjaid on rohkem kui käel sõrmi. Kõik märgid viitavad, et ees ootab Aafrika jalgpalli seni suurim töövõit.

Aafrika Rahvaste Karika alagrupid:

A: Egiptus, Kongo DV, Uganda, Zimbabwe.
B: Nigeeria, Guinea, Madagaskar, Burundi.
C: Senegal, Alžeeria, Keenia, Tansaania.
D: Maroko, Elevandiluurannik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia.
E: Tuneesia, Mali, Mauritaania, Angola.
F: Kamerun, Ghana, Benin, Guinea-Bissau.

Vaata osalevate koondiste koosseise!

Salah kindlust kaitsmas

Rääkides lastehaigustest: jaanuari esimestel päevadel ei olnud turniiril korraldajat, kuni Egiptus lõpuks selle au endale sai. Ühelt poolt turniiri üks parimaid, kui mitte parim mängija Mohamed Salah, teistelt poolt toetavad koduseinad ja ei ole keeruline mõista, miks eksperdid just egiptlasi soosikuks peavad.

Kodumurul ei ole nad Aafrika koondisele kaotanud ligi viis aastat. Aastatel 1986 ja 2006, kui viimati turniire võõrustati, need ka võideti. Erinevalt mullusest ei pea muretsema Salahi õla pärast ja kuigi Liverpooli tähe kaliibriga mehi Egiptusel rohkem ei ole, jätkub kvaliteeti ja kogemusi teistelegi positsioonidele.

Alagrupis ei tohiks Egiptus igatahes suuri takistusi kohata. Kongo DV on küll pronksimeeskond nelja aasta tagant ja jäi napilt 2018 MM-i ukse taha, kuid nüüd liiguvad nende parimad pojad karjääriredelil juba pigem allapoole, näiteks kütab Cedric Bakambu võrke kuumaks Hiinas ja Yannick Bolasiet näeb Premier League'i asemel Anderlechtis. Turniiri hilistesse faasidesse neid pigem ei oodata.

Uganda ja Zimbabwe olid mõlemad ootamatud külalised kaks aastat tagasi ehk nüüd enam mitte nii väga, kuid mõlemal on puudu tähesärast ja tippudega madistamiseks ka kvaliteedist. Neid vaevab eelkõige küsimus, kust peaksid tulema väravad, pikka pidu ei ennustata. 

Ivar Lepik: "Egiptus on üks turniiri favoriitidest, see on päevselge. Alagrupi võit peaks olema vormistamise küsimus, edasi sõltub palju juba päevast ja vastastest. Kongol ja Ugandal on võimalusi alagrupist edasi minna, mis tähendaks juba pigem kordaläinud turniiri."

Ajakava:

R, 21. juunil kell 23.00 Egiptus - Zimbabwe
L, 22. juunil kell 17.30 Kongo DV - Uganda
K, 26. juunil kell 20.00 Uganda - Zimbabwe
K, 26. juunil kell 23.00 Egiptus - Kongo DV
P, 30. juunil kell 22.00 Uganda - Egiptus
P, 30. juunil kell 22.00 Zimbabwe - Kongo DV

Magava hiiglase äratuskell

Aafrika meistrid 2013 ... ja järgmisel kahelt turniirilt eemal. Nigeeria on viimase kuue aasta jooksul käinud kahel MM-il, kuid ei pääsenud kodumandri mõõduvõtul startigi. Nüüd on nad tagasi ja tuttavatest nimedest puudu ei tule: taas on koondises kogenud John Obi Mikel, tema kõrval pakub nooruslikku särtsu kümme aastat noorem Leicester City poolkaitsja Wilfred Ndidi.

Ründeteravust peaks hoidma Alex Iwobi ja kuigi teised edurivimehed ei ole ehk nii nimekad, siis Kelechi Iheanacho viimasel hetkel kojujätmine loob tasemest teatava ettekujutuse. Pigem on küsimus selles, kuidas kaitses toime tullakse, aga tõsist testi ei tasu neilgi oodata enne kohamängude algust.

Edasi läheb alagrupp põnevaks ja mõnevõrra ettearvamatuks. Igal teisel päeval võiks Guinea ohustada Nigeeriatki, ent ühest suurest "aga"-st ei ole võimalik mööda vaadata: mai alguses viga saanud Liverpooli täht Naby Keita pidi turniirilt eemale jääma, kuid nüüd on mees ikkagi valmis. Või ei ole. Vastuse saame ilmselt alles siis, kui esimene mäng selja taga. Keitata peetud kontrollmängude tulemused julgust just ei sisenda ...

Loosi võib Guinea siiski rahuldavaks pidada, sest ülejäänud kaks meeskonda on debütandid. Saido Berahino kodumaa Burundi unistused täitusid juba siia pääsedes; Madagaskar oli ootamatult üldse esimene meeskond, kes koha finaalturniiril tagas. Kui A-alagrupi autsaidereid vaevab rünnak, siis uustulnukate murekoht on eeldatavasti kaitse, mis pikka pidu ei luba.

Ivar Lepik: "Nigeeria saab alagrupis üsna rahulikult edasipääsu vormistada ja kokkumängu harjutada, mis võiks anda head eeldused kaugele jõudmiseks. Nende selja taga peaks Guinea isegi ilma Keitata teise koha ikkagi ära võtma ja kui Keita mängibki, ei tasu talt imesid oodata."

Ajakava:

L, 22. juunil kell 20.00 Nigeeria - Burundi
L, 22. juunil kell 23.00 Guinea - Madagaskar
K, 26. juunil kell 17.30 Nigeeria - Guinea
N, 27. juunil kell 17.30 Madagaskar - Burundi
P, 30. juunil kell 19.00 Madagaskar - Nigeeria
P, 30. juunil kell 19.00 Burundi - Guinea

Vend venna vastu

Kui Mohamed Salah ja Egiptus on ekspertide silmis juba mainitud põhjustel favoriidid, siis pea võrdseks hinnatakse võimalust, et karika viivad koju Salahi klubikaaslane Sadio Mane ja Senegal. Nii uskumatu kui see ka ei ole, kuid senegallased ootavad endiselt oma esimest Rahvaste Karika võitu. Paremat võimalust annab leida.

Kaitseliini tüürib Napoli hiiglane Kalidou Koulibaly, poolkaitses patrullivad Idrissa Gueye ja Cheikhou Kouyate, Mane kõrval kombineerivad M'Baye Niang, Keita Balde, Ismaila Sarr ... Kui Egiptuse puhul on oht ühemehebändiks kujuneda, siis Senegalis valdab iga mees oma pilli meisterlikult.  

Erinevalt A- ja B-alagrupist peaks Senegal kohe ka tõsise jalgpalli maitse suhu saama. 2014. aastal MM-il alagrupist edasi läinud Alžeeria saab kasutada hulka andekaid tippmehi eesotsas Riyad Mahreziga ja õige tasakaalu leidmise korral võib neid oodata väga edukas turniir, kuid viimase aja tulemused ei ole üleliia veenvad. Kaks aastat tagasi pudeneti sootuks alagrupis, selle kordumine võrduks katastroofiga.

Esimesele kahele ei anna asu Keenia, kelle pääs finaalturniirile 15-aastase vaheaja järel tuli hiilgava kaitsetöö tulemusena. Teises väljaku otsas on aga küsimärke ja saab näha, kuidas suudetakse kahte maailmaklassist rünnakut pidurdada. Tansaania seevastu on grupi selge autsaider, kelle tugevam külg rünnak, kuid selle tulemuseks realiseerimisega läheb äärmiselt keeruliseks.

Ivar Lepik: "Senegal ja heal päeval Alžeeria on mõlemad võimelised karika ka koju viima ning Keeniat ei tasu alahinnata. Turniiri põnevuse huvides võiks kogu kolmik edasi pääseda, kuid eelkõige tasub panused panna ikkagi kahele esimesele."

Ajakava:

P, 23. juunil kell 20.00 Senegal - Tansaania
P, 23. juunil kell 23.00 Alžeeria - Keenia
N, 27. juunil kell 20.00 Senegal - Alžeeria
N, 27. juunil kell 23.00 Keenia - Tansaania
E, 1. juulil kell 22.00 Keenia - Senegal
E, 1. juulil kell 22.00 Tansaania - Alžeeria

Kättemaks on magus?

D-alagrupp toob 28. juunil vihase taaskohtumise. Kaks aastat tagasi Aafrika Rahvaste Karikal lülitas Maroko toona tiitlikaitsja seisuses Elevandiluuranniku välja juba alagrupis; kümme kuud hiljem jäid elevandid Maroko käe läbi eemale ka MM-ilt. Venemaal lepiti küll kohaga grupi päras, kuid kergelt ei pääsenud Atlase Lõvide käest keegi.

Seejuures juhib Marokot Rahvaste Karika jaoks kõige õigem mees ehk Herve Renard, kes viis 2012 meistriks Zambia ja 2015 Elevandid, kerkides nii esimeseks kahekordseks võitja-treeneriks erinevate koondistega. Ja Hakim Ziyechi lõppenud hooaeg polnud teps mitte paha. Kvaliteeti Marokol jätkub, selles pole kahtlustki.

Elevandiluurannik, nagu ehk juba arugi saite, on viimastel aegadel üle elanud ühe pettumuse teise järel. Möödas on ajad, kui Boubacar Barry, vennad Toured ja Didier Drogba kujundasid koondise näo, kuid uus põlvkond ei jää talendikuselt alla. Nicolas Pepe, Wilfried Zaha, Franck Kessie ... küsimärgid peituvadki peamiselt nooruses/kogemuses ja kaitseliinis, mille liider Eric Bailly vigastuse tõttu eemale jääb. 2019 võib olla liiga vara. 

2010. aastal MM-i korraldanud Lõuna-Aafrika Vabariik on mõnevõrra mandunud ja esimese suurusjärgu tähti nende ridadest ei leia, kui välja jätta ehk Strasbourgi ründaja Lebo Mothiba. Heal päeval võib LAV üllatada, kuid alagrupis on nad siiski selge kolmas number, sest Namiibia seis tundub veel nukram. Küllaltki lihtsast valikgrupist läbi tulnuna on juba pääs finaalturniirile väärt saavutus.

Ivar Lepik: "Maroko ja Elevandiluurannik on mõlemad meeskonnad, kelle edu vajab sajaprotsendilist õnnestumist. Kerge eelise võiks anda Marokole, sest Renard teab, kes ta on, kus ta on ja mida peab tegema. Aga mingit garantiid edule ei ole."

Ajakava:

P, 23. juunil kell 17.30 Maroko - Namiibia
E, 24. juunil kell 17.30 Elevandiluurannik - Lõuna-Aafrika Vabariik
R, 28. juunil kell 20.00 Maroko - Elevandiluurannik
R, 28. juunil kell 23.00 Lõuna-Aafrika Vabariik - Namiibia
E, 1. juulil kell 19.00 Lõuna-Aafrika Vabariik - Maroko
E, 1. juulil kell 19.00 Namiibia - Elevandiluurannik

Tubli reitingupunktide koguja

Turniiril osalevatest meeskondadest on FIFA edetabelis kõige kõrgemal kohal Senegal (22.), kolmas on Nigeeria (45.), riburadapidi järgnevad Marokod, Ghanad, Kamerunid ja Egiptused. Ainus, kes selle arvestuse järgi Senegaliga ühte klassi kuulub, peaks olema 25. real paiknev Tuneesia. See on aga mõnevõrra petlik seis.

Tegelikult ei ole tuneeslastel suurt põhjust elevuseks. Neil on mõned teravad ründavad mängijad ja teatav pädevus kaitses, kuid x-faktorit pigem mitte. Nelja parema sekka ei ole Rahvaste Karikal jõutud 15 aastat ja ka tänavu tundub see ehk liiga suur soov. Juba kaheksandikfinaalis ootaks tõenäoliselt Maroko, Elevandiluurannik, Kamerun või Ghana.

Üks põnevamaid meeskondi turniiril on Mali, kelle ükski mängija ei ole vanem kui 28. Tulevik tundub helge: need, kes võitsid 2015. aastal U20 MM-il pronksi, on juba nüüd mängumehed; need, kes samal ajal U17 MM-il hõbeda, löövad praegu jalaga uksi lahti. Liini juhib Porto 28-aastane "kogenud" ründaja Moussa Marega, kes tänavu Meistrite liigas laineid lõi. Brightoni poolkaitsja Yves Bissouma vigastus vajutab pitseri, aga potentsiaali meeskonnal kahtlemata on.

Angola näitas valikturniiril head minekut kodus, kuid võõrsilmängud olid hulga problemaatilisemad - väike murekoht Egiptuse-reisi eel. Vähemalt peaksid nad alagrupis olema võimelised sihtima kolmandat kohta, sest Mauritaania jalgpall on suurtest edusammudest hoolimata endiselt lapsekingades. Debüütturniir on kogemuste hankimiseks, iga punkt väärt resultaat. Samas lülitasid nad kahe aasta taguse pronksi Burkina Faso juba välja ...

Ivar Lepik: "Üks väheseid alagruppe, kus kõik meeskonnad võiksid olla võimelised teineteist hammustama. Lõpuks peaks Mali nooruslikkus ja Tuneesia kogemus siiski otsustavaks saama, kuid pikka pidu kummalegi ei ennusta. 2021, 2023 ja 2025 tuleb aga Maliga tõsiselt arvestada."

Ajakava:

E, 24. juunil kell 20.00 Tuneesia - Angola
E, 24. juunil kell 23.00 Mali - Mauritaania
R, 28. juunil kell 17.30 Tuneesia - Mali
L, 29. juunil kell 17.30 Mauritaania - Angola
T, 2. juulil kell 22.00 Mauritaania - Tuneesia
T, 2. juulil kell 22.00 Angola - Mali

Tiitlikaitsja kummalised teed

Rahvaste Karikas on korduvalt tõestanud, et kõik turniirieelsed jutud ja mõtted võib heaga ära unustada. Nii ka kaks aastat tagasi, kui Kamerun vastu igasuguseid ootusi lisakäigu leidis ja karika kergitas. Nad pidid seda tänavu kodus kaitsma, kuid ootamatu laienemine 24 meeskonnani tekitas juba mainitud segaduse, mille tulemusena Egiptus korraldusõiguse lõpuks endale sai. Kameruni turniir lükkus aastale 2021.

Kui platsil enam Samuel Eto'o masti tähti ei ole, siis ootamatult tuttavaid nägusid kohtab pealike poole kiigates. Kameruni peatreenerina töötab Clarence Seedorf, tema abilisena Patrick Kluivert - aga sellest ei piisanud, et Liverpooli keskkaitsja Joel Matip koondisega taasliituks, tülid kunagiste peatreeneritega on eemale jäämiseks endiselt adekvaatne põhjendus. Vähemalt seisab postide vahel Ajaxi puurilukk Andre Onana ja nimekaid mehi jätkub ka ettepoole.

Viimasest viiest turniirist kahel on Ghana kaotanud finaalis, ülejäänud kolmel poolfinaalis. Kaua võib? Nähtavasti piisavalt kaua, sest 1982. aastast kummitav põud ei taha kuidagi lõppeda. Et edu saavutada, sekkus isegi riigi president, kes kutsus tagasi legendaarse Asamoah Gyani. Tema ja vennad Ayewid pakuvad paraja portsu nostalgiat, aga kas sellest piisab, et lõpuni minna?

Alagrupis peaks Kameruni ja Ghanat ootama küllaltki rahumeelne sissejuhatus, kuigi Benin võib heal päeval üllatada. Neid veavad 35-aastane igiliikur Stephane Sessegnon ja Huddersfieldi ründaja Steve Mounie. Neliku viimane liige Guinea-Bissau on küll Eestist veidi suurema rahvaarvuga, kuid Aafrika mõistes kääbus mis kääbus ja üle kolmanda koha loota oleks liig.

Ivar Lepik: "Kahe aasta tagune joovastus lahtus Kameruni jaoks ilmselt hetkel, kui MM-ilt eemale jäädi, fookus peaks seega selgelt paigas olema. Ghanat vaevab samal ajal juba vaat et kohustus. Mõlemad on võimelised võitma ja vähemalt alagrupis ei tohiks suuri probleeme tekkida."

Ajakava:

T, 25. juunil kell 20.00 Kamerun - Guinea-Bissau
T, 25. juunil kell 23.00 Ghana - Benin
L, 29. juunil kell 20.00 Kamerun - Ghana
L, 29. juunil kell 23.00 Benin - Guinea-Bissau
T, 2. juulil kell 19.00 Benin - Kamerun
T, 2. juulil kell 19.00 Guinea-Bissau - Ghana

Ajakava pärast alagrupifaasi:

R, 5. juulil kell 19.00 D1 - B/E/F3
R, 5. juulil kell 22.00 A2 - C2
L, 6. juulil kell 19.00 B2 - F2
L, 6. juulil kell 22.00 A1 - C/D/E3
P, 7. juulil kell 19.00 B1 - A/C/D3
P, 7. juulil kell 22.00 C1 - A/B/F3
E, 8. juulil kell 19.00 E1 - D2
E, 8. juulil kell 22.00 F1 - E2

K, 10. juulil kell 19.00 (A2 - C2) - (D1 - B/E/F3)  
K, 10. juulil kell 22.00 (B2 - F2) - (A1 - C/D/E3)   
N, 11. juulil kell 19.00 (E1 - D2) - (C1 - A/B/F3) 
N, 11. juulil kell 22.00 (F1 - E2) - (B1 - A/C/D3) 

P, 14. juulil kell 19.00 (A2 - C2)(D1 - B/E/F3) - (F1 - E2)(B1 - A/C/D3)
P, 14. juulil kell 22.00 (E1 - D2)(C1 - A/B/F3) - (B2 - F2)(A1 - C/D/E3)

K, 17. juulil kell 22.00 finaal