Iga suurturniir toob endaga kaasa mängijad, kes tõusevad kangelasteks, aga ka neid, kelle esitused jäävad valusalt alla ootustele. 2026. aasta MM-il oli mitmeid staare, kellelt loodeti palju rohkem, kuid kes ei suutnud kõige suuremal laval oma tegelikku taset näidata.

Koostasin isiklike vaatamiste ning finaalturniiri statistika põhjal koosseisu mängijatest, kes on senisel MM-il kõige suurema pettumuse valmistanud. Rõhutan, et tegemist ei ole tingimata turniiri kõige kehvemate jalgpalluritega, vaid meestega, kellelt oleks nende varasema karjääri, staatuse ja ootuste põhjal oodanud maailma suurimal laval märksa enamat.

Valisin formatsiooniks 4-3-3, et mängijad paikneksid võimalikult sarnastel positsioonidel, kus nad finaalturniiri jooksul ka tegelikult tegutsesid.

Väravavaht: Manuel Neuer

Saksamaa esikinnas ja üks aegade paremaid puurilukke ei ole enam sellisel tasemel, mis ta näiteks 12 aastat tagasi Brasiilia MM-il oli. Neuer teatas mais, et naaseb finaalturniiriks koondisesse, mis tähendas, et väravavaht osaleses enda jaoks viiendal MM-il.

Neuer hiilgas hooaja vältel paljude tõrjetega, kuid see teravus, mis tal veel paar aastat tagasi oli, on kadunud. Näiteks alagrupimängus Ecuadori vastu ei suutnud sakslane nurgalöögiolukorras vastaste palli püüda ning selle tõttu lõi Ecuador ka mängu võiduvärava. Neuer ise ütles, et tema polnud väravas süüdi, kuid ma olen kindel, et paar aastat tagasi oleks ta palli kätte saanud ja võib-olla isegi Ecuadori esimese värava, mis tuli kauglöögist, ära võtnud.

Kokkuvõttes tegi Neuer MM-i jooksul kuus tõrjet ning ei hoidnud üheski kohtumises väravat puhtana. Penaltiseerias Paraguay vastu tegi Neuer ühe tõrje, kuid seda kaotust tema nimele kuidagi panna ei saa, sest teda vedasid alt Saksamaa penaltilööjad.

Parem äärekaitsja: Joshua Kimmich

Kimmichi esitused ei olnud mingit moodi kohutavad, kuid Saksamaa kaptenina oleks temalt oodanud rohkemat. Rünnakul andis ta nelja mängu jooksul isegi kaks väravasöötu, mis on äärekaitsja kohta hea näitaja. Kuid nagu varem mainitud, ei hoidnud Saksamaa ühelgi MM-i mängul väravat puhtana ning Kimmich oli kogenud mängijana kaitseliini tähtis lüli.

Samas võib veidi otsa vaadata ka Julian Nagelsmannile. Müncheni Bayerni eest mängib Kimmich tavaliselt kaitsva poolkaitsjana ning dirigeerib sealt mänge. Saksamaa edukaim klubi võitis niimoodi liiga ning jõudis Meistrite liiga poolfinaali. Nagelsmann mängis Kimmichit kaitseliinis, kus ta saab küll hakkama, kuid mis pole ilmselt Kimmichi eelistatud positsioon.

Kokkuvõttes oli terve Saksamaa koondis mõne erandiga (nt Deniz Undav) sel MM-il pettumus.

Keskkaitsja: Kalidou Koulibaly

Kogenud Senegali kaitsja tegi alagrupimängus Norra vastu kaks viga, mis viisid vastaste väravani ning ühtlasi ka oma meeskonna kaotuseni. Koulibaly vahetati tolles mängus välja ning rohkem mängija enam algkoosseisus ei alustanud.

Värvika klubikarjääriga 35-aastane keskkaitsja näitas oma finaalturniiril enda vanust ja vedas Norra mängus enda meeskonda alt.

Keskkaitsja: Gabriel

Gabriel näitas suures osas Brasiilia eest klassi, sai kirja väravasöödu ning kaks puhast lehte. Kuid kaheksandikfinaalis Norra vastu kaotas kaitsja õhuduelli Erling Haalandiga, millest sündis ka viikingite võiduvärav.

Paljude poolt maailma parimaks keskkaitsjaks tembeldatud Gabriel viis koduklubi Arsenali liiga võiduni ning Meistrite liiga finaali. Seetõttu olid ootused tema ümber kõrged ning raske on sellisele mängumehele Norra mängu eksimust andestada.

Vasak äärekaitsja: Pedro Hincapie

Äärekaitsjast triblati näiteks alagrupimängus Elevandiluuranniku vastu neli korda mööda. 1/16-finaalis Mehhiko vastu käis mäng suuresti tema ääre kaudu, Hincapiel oli ka mängu jooksul kõige rohkem puuteid, kuid mängija teenis käega suukatmise eest punase kaardi.

Tõsi, tegu on uue reegliga ning võib-olla ei olnud äärekaitsja veel muudatusega harjunud, kuid sellegipoolest oli reegel teada ning Ecuadori ühelt staarmängijalt poleks selles osas eksimist oodanud. Arsenalis leiba teeniv mängija oli eduka klubihooaja jooksul tähtis lüli Inglismaa meistrite kaitseliinis, kuid Ecuadori eest ei suutnud ta sama näidata.

Keskpoolkaitsja: Vitinha

Vitinha ja Portugali teekond lõppes kaheksandikfinaalis Hispaania vastu. Poolkaitsja alustas igas mängus, kuid ei löönud ühtegi väravat ega andnud resultatiivset söötu. Seda Vitinhat, keda me Meistrite liigas oleme harjunud säramas nägema, sel MM-il näha ei olnud.

Kahekordne Meistrite liiga võitja ei suutnud enda tugevusi Portugali eest välja tuua. Enne MM-i räägiti palju, kui hea Portugali keskväli on. Bruno Fernandesi ja Joao Nevesi kõrval vastaseid kollitama pidanud Vitinha seda ei teinud ning kolme keskväljamehe omavaheline mäng ei sujunud. Sama hästi sobiks siia listi ka Bruno Fernandes, kelle arvele jäi kõigest üks väravasööt Usbekistani vastu, kuigi portugallane hävitas just äsja Inglise kõrgliiga resultatiivsete söötude rekordi. Selle üle, et kas tegu oli peatreener Roberto Martinezi halva ülesehituse või mängijate individuaalsete ebaõnnestumistega jäädaksegi ilmselt veel tükiks ajaks arutlema.

Keskpoolkaitsja: Federico Valverde

Valverde oleks pidanud sel finaalturniiril olema Uruguay põhimängija. Real Madridi üks stabiilsemaid ja tähtsamaid mängijaid jäi aga koondisega alagruppi toppama.

Uruguay ei võitnud alagrupis ühtegi mängu ning Valverde ei saanud kirja ühtegi resultatiivsuspunkti. Pealekauba vahetati Real Madridi keskväljamootor tähtsas alagrupimängus Hispaania vastu peatreener Marcelo Bielsa poolt 56. minutil välja.

Keskpoolkaitsja: Scott McTominay

Sarnaselt Valverdele, ei jõudnud ka McTominay Šotimaaga alagrupist edasi. Napoli staar säras koondise eest valikmängudes, viies Šotimaa üle pika aja esimesele MM-finaalturniirile.

Kuid kohale jõudes ta sama hästi mängida ei suutnud. Kolmes mängus, millest ta osa võttis jäi mullu Ballon d’ori järjestikus 18. jäänud keskpoolik nähtamatuks. Erinevalt šoti mängijatest, näitasid Ameerikas head esitust vähemalt nende fännid.

Parem ääreründaja: Alexander Sörloth

Norra koondise tähelennus igat mängu alustanud ründemängija lõpuks resultatiivseks ei osutunud. Ilmselt jääb paljusid Norra fänne kimbutama mõte, et mis oleks juhtunud, kui Sörloth veerandfinaalis Inglismaa vastu kontrarünnakul palli Haalandile oleks söötnud.

Tavaliselt mängib 30-aastane norrakas Atletico Madridi eest tipuründajana, kuid MM-il mängis ääre peal. Isiklikult on minu jaoks kummaline, miks sellise profiiliga mängija sinna paigutati, kuid tegelikult ületas ju Norra veerandfinaali jõudmisega ootusi ja kuni Inglismaa mänguni see ka pealtnäha toimis. Muidugi oli sinna jõudmisel suurem roll tema kaasmaalasel Haalandil.

Tipuründaja: Cristiano Ronaldo

41-aastase superstaar näitas MM-il enda vanust. Tihti kõndis ta platsil ringi ning avaldas vastaste kaitseliinile vähe survet.

Samas lõi Ronaldo finaalturniiril kolm väravat. Ta on veidi enda nime ohver, sest kui tegu oleks olnud ükskõik millise teise 41-aastasega, oleks tema saavutusi ilmselt kiidetud. Kuid kokkuvõttes mängis Ronaldo Portugali eest liiga palju minuteid ning ei andnud tähtsatel momentidel endasuguse mängija kohta piisavalt meeskonnale tagasi. Kui Ronaldo 1/16-finaalis Goncalo Ramose vastu välja vahetati, säras temast noorem ründaja võiduväravaga. Ma ei ütle, et Ramos oleks pidanud Ronaldo asemel igat mängu alustama, kuid kindlasti oleks ta võinud rohkem mängida.

Vasak ääreründaja: Christian Pulisic

Ameerika ründeäss kodusel finaalturniiril koondise päästeingliks ei kujunenud. Kuigi koondis näitas alagrupis häid mänge, ei suutnud Pulisic nii hästi särada, kui loota võis.

Isiklikult ei oodanud ma "Kapten Ameerikalt" enne MM-i kuigi palju, kuid seda tegid Ameerika fännid, mistõttu ma ta siia listi ka panin. Tõsi, Pulisic vahetati ka kaheksandikfinaalis Belgia vastu vigastuse tõttu välja, kuid enne seda jäi tema arvele vaid üks väravasööt. Tähtsamateks mängijateks osutusid Ameerika koondises hoopis näiteks Weston McKennie ja Folarin Balogun.