Murad Velijev on Eestis sündinud 22-aastane jalgpallur, kes on värskelt suunanud kogu oma pilgu Aserbaidžaani jalgpallile. Kas see tähendab, et igasuguse sinimustvalgega ongi kõik?

Murad Velijev mängis noortejalgpalli nii Tallinna FCI Levadias kui ka JK Tallinna Kalevis. Viimase ridades tegi ta oma esimesed sammud täiskasvanute jalgpallis, pärast mida tõmbas ta selga taas Levadia särgi ning seejärel FC Nõmme Unitedi oma. Kui hooaeg ning laenuleping nõmmekate juures lõppes, sai Velijev Levadiaga kokku ning otsustas - aeg on leida midagi uut. Selleks sai Aserbaidžaani kõrgliigaklubi Shamakhi FK.

"Tegelikult oli sellel klubil mu vastu huvi juba eelmise aasta suvel, aga olin siis veel laenulepinguga Nõmme Unitedis. Nüüd, talveperioodil, saime Levadiaga kokkuleppele, et leian endale uue klubi. Üks siinne mänedžer aitas mind sellega," rääkis Bakuus viibiv Velijev Soccernet.ee-le teisel pool videosilda. "Nõmme Unitedis jätkamise mõtet ei olnud üldse - ega ma isegi ei oleks soovinud Esiliigas mängida. Üks variant oli Aserbaidžaanist veel, ka kõrgliigaklubi."

Kas oli kahju ka Levadiaga hüvasti jätta? "Ausalt öeldes, tegelikult ei olnud see kuidagi kurb. Tundsin sisimas, et mul ongi vaja mingit uut väljakutset. See variant tundus kõige huvitavam ja sobivat mulle hästi," vastas Levadia esindusmeeskonnas 46 kohtumist teinud Velijev. "Vanemad, teised sugulased ja lähedased on ka sellesse sammu päris positiivselt suhtunud ja toetavad mind," kinnitas ta.

Levadiast ja Nõmme Unitedist tuttav mängumuster tuleb kasuks ka Aserbaidžaanis

Shamakhi mängib viiese tagaliiniga ehk annab Velijevile võimaluse tegutseda wing-back'ina. Selle üle on tal vaid hea meel. "See, mis stiili jalkat klubi mängib, mängis minu otsuses suurt rolli. Olen varasemalt nii Levadias kui Nõmme Unitedis mänginud viieses liinis, just paremal pool," kirjeldas ta. "Eks sellel positsioonil on vaja esiteks hästi palju joosta ehk vastupidavus on oluline. Mulle tuleb kindlasti kasuks mu kiirus - usun, et see on üks mu trumpidest, mida mult oodatakse. Ja kindlasti on olulised ka tsenderdused."

Velijev mängis viimati mullu 3. novembril, ent hetkel teiseks hooajapooleks valmistuva Shamakhi viimane punktimäng jääb 22. detsembrisse. Kuidas on Eestist tulnud palluri vorm? "Neil oli pärast viimast liigamängu kümme päeva pausi ja siis tulid nad meeskonnaga uuesti kokku. Selles mõttes oli natuke raske harjuda ja vormi üles saada. Ma üritasin küll Eestis hästi palju individuaalselt teha, aga kahjuks on need Eesti ilmaolud sellised, mis ei luba detsembris väljakul eriti trenni teha. Käisingi siis kas kergejõustikuhallis või jõusaalis. Aga tunnen, et muidu olen trennides hästi hakkama saanud ja näidanud end heast küljest. Ei ütleks, et jään teistele taseme poolest kuidagi alla."

"Ma olen tegelikult üsna pikalt jälginud Aserbaidžaani kõrgliigat. Kuskil sellest ajast, kui ma hakkasin U21 vanuseklassis Aserbaidžaani koondist esindama," märkis Velijev, kes tõmbas uue koduriigi rüü esmakordselt selga 2022. aasta septembris. "Näen, et tase on siin üpriski hea ning paljuski tänu välismängijatele. Vahet ei ole, kas tegemist on esimesel kohal oleva klubiga või viimasega - kõigil on 8-9 välismängijat. See tõstab klubide taset päris korralikult."

Hooaeg Aserbaidžaani kõrgliigas jätkub Shamakhi jaoks 17. jaanuaril, mil minnakse vastamisi liidri Karabahhiga. Seitsmendal kohal olev Velijevi uus koduklubi jääb 18 mänguvooru järel valitsevast meistrist maha 30 punktiga. "Me treenime hetkel Bakuus. Peame siin treeninglaagrit kuni esimese liigamänguga - 17ndal ongi meil mäng Karabahhiga Bakuus. Alles peale seda lähme Shamakhisse. Ehk ma ei ole linna, klubi baasi ja kõike sellist veel näinud," avaldas Velijev, kelle uus kodulinn jääb Aserbaidžaani pealinnast läände ligi 1,5 tundi kestva autosõidu jagu.

Eesti pass jääb, aga ...

Kuigi Velijev sündis Eestis, siis on Aserbaidžaan talle kogu aeg lähedal olnud. "Enamus mu sugulasi, kes Aserbaidžaanis on, elavadki Bakuus. Kui ma väiksem olin, siis käisin ja olin siin põhimõtteliselt igal suvel mingisugune kuu aega. Kui vanemaks sain, siis polnud just jalgpalli pärast nii palju aega. Ja siis viimastel aegadel käisin Aserbaidžaanis koondise pärast," rääkis U21 koondist 15 korral esindanud ääremängija, kelle vanemad ja õed ning nii isa kui ema poolt mõned sugulased elavad Eestis.

Riigis, mille ilmastikuolusid Velijev esimese hooga vast taga nutma ei jää. "Jah, mõtlesin ise ka just selle peale, et ettevalmistus on tänavu natuke mõnusam! Trennide ajal on +10 kraadi ikka, lühikesed püksid on jalas ja ei pea mingit sooja aluspesu all kandma. Selles suhtes on mõnus jah, et ei pea jalgpalli lume sees mängima," naeris ta, lisades, et ka aserbaidžaani toiduga on ta hästi tuttav tänu ema roogadele.

Aga mis siis ikkagi Eestimaast saab? Velijev kinnitas, et Eesti pass on tal endiselt taskus. "Ei, kindlasti ei unusta ma Eestit ära. Eestil on minu südames alati koht ja jääb ka. Kindlasti ei unusta!" toonitas sünnijärgne Eesti kodanik, kes on esindanud kokku viies mängus Eesti noortekoondisi (U16 ja U18). Siis, kuna Aserbaidžaani koondisest näidati huvi samal ajal kui Eestist, jäi see leigeks, otsustaski Velijev n-ö lippu muuta.

"See liin (Eesti koondise suunal - L. J.) on hetkel pigem kadunud. Ei ole üldse suhelnud kellegagi Eestist sel teemal," näib seis olevat sama. "Mingis mõttes on see ikka kurb. Rääkisin millalgi varem ka Soccernetile, et olen väiksest saati unistanud A. Le Coq Arenal mängimisest ja käisin alati A-koondise mänge vaatamas. Teisest küljest olen ma selle otsuse nüüd teinud ja harjunud selle mõttega, et tahan pääseda Aserbaidžaani A-koondisesse! Usun, et kui teha puhast tööd, olla aus inimene ja järjepidev oma töös, siis tulevad ka need nii-öelda auhinnad - ehk siis see koondisekutse."