Vähesed oleksid 2012. aasta mais uskunud, et Augsburgi peatreeneriks nimetatud Markus Weinzierl suudab klubi niivõrd kõrgele juhtida.

40-aastase endise mängija käe all lõpetati esimene hooaeg 15. kohaga - üleminekumängudele viiv 16. positsioon jäi Augsburgi õnneks kahe punkti kaugusele. Eelmisel hooajal oli näha, et Augsburgis ja Weinzierlis on ainest rohkemaks, kui Bundesliga lõpus pusimiseks, sest hooaeg lõpetati kaheksandana. Eurokohast jäi puudu vaid üks silm.

Seda, mis sel hooajal toimunud on, teame me kõik. Augsburg koos Eesti koondise tugitala Ragnar Klavaniga püsib Meistrite liiga koha konkurentsis ning hetkel hõivatakse neljas tabelirida, mis viiks nad hooaja lõppedes Euroopa klubivuti tähtsaima turniiri eelringi. Muidugi ei saa öelda nagu oleks see juba käes, sest mängida on veel 14 vooru ning kolmanda ja kuuenda võistkonna vahe on tabelis vaid kaks punkti.

Peatreener Markus Weinzierli plaan on olnud lihtne - hoida meeskonnas rohkelt Bundesliga karastusega kogenuid mängijaid, kelle seas peavad siiski olema ka mõned nooremad pallurid. Eelmisel hooajal oli Augsburgi parimaks mängijaks toona 23-aastane möödunud suvel Mönchengladbachi Borussiasse siirdunud äär Andre Hahn, tänavu on suurepärast mängu näidanud 20-aastane vasakkaitsja Abdul Rahman Baba.

Bundesliga kogemuseta loots

40-aastane Weinzierl oli ise kunagi mängija ning riputas putsad varna 2004. aastal. Kolm aastat hiljem alustas ta Regensburgi SSV Jahnis oma treeneritööd ning liitus Augsburgiga ajal, mil Regensburg oli just tema juhtimisel tõusnud 2. Bundesligasse.

Kunagise poolkaitsja/kaitsja algus Lõuna-Saksamaal oli kohutav - 12/13 hooaja talvepausiks oldi kogutud vaid üheksa punkti, mistõttu arvasid paljud, et klubi on hukule määratud. Seda nii sportlikus kui majanduslikus mõttes, sest väikese eelarvega klubi jaoks oleks esiliigasse kukkumine tähendanud 20 miljoni euro suurust põntsu.

Lootsi, mängijate, klubi ja toetajate õnneks oli kevadring Augsburgi jaoks ülimalt edukas, kui koguti 24 punkti. Oli näha, et taoline drastiline muutus toetus mõningatele ideedele, mida Weinzierl rakendas.

Esiteks hakkasid keskkaitses koos mängima Klavan ja Jan-Ingwer Callsen-Bracker, kes on moodustanud eduka duo. Teiseks hakati mängima taktikaga (formatsiooniliselt kas 4-3-3, 4-1-4-1, 4-5-1 või hoopis 4-2-3-1, kõik oleneb mängust ja vastasest), mis lubas kogenud Daniel Baieril olla Augsburgi Andrea Pirlo - sügaval istuv poolkaitsja, kelle ülesandeks on mängu ehitada ja heade söötudega kaaslasi leida. Baier on viimastel hooaegadel olnud elu parimas vormis, mistõttu võib teda nimetada klubi vaat et kõige tähtsamaks mängijaks.

Weinzierl on koos spordidirektor Stefan Reuteriga teinud head äri ning mõistliku summa eest (või tasuta) on soetatud mängijad, kes sobivad peatreeneri mänguplaaniga. Nii ei pea Augsburg kartma Hamburgi või Stuttgarti saatust, kes on end viimastel hooaegadel juhendajate vahetuste ja kahtlaste tehingutega mõõna mänginud.

Kuigi Meistrite liiga unistus ei pruugi sel hooajal täituda, siis on rõõm näha, kuidas Augsburg vaikselt aga kindlalt oma positsiooni iga hooajaga parandanud on. See on suurepärane lugu sellest, kuidas peatreener Markus Weinzierl on suutnud maksimumi võtta klubist, mil pole kummist eelarvet ja suuri tähti.