Kõlab täiesti uskumatult, et Barcelona-sugune meeskond ei ole suutnud kahe aasta jooksul meeskonda tuua mitte ühtegi maailma tasemel kaitsemängijat, kelle lisandumine annaks tõesti meeskonnale palju juurde. Kaitses on Barcal paberi peal kõvad mehed, kuid nendelsamadel mängijatel on erinevad probleemid, mis takistaksid paberi peal oleval kvaliteedil realiseeruda.

On näha, et Carles Puyol tahaks mängida, kuid vanameister ei ole enam see, kes ta oli aastaid tagasi. Kui Martino ta mängu paneb, siis peaks Puyol kindlasti olema keskkaitses, mitte äärel, sest nagu kaotatud mäng Ajaxiga näitas, siis ei jaksa 35-aastane Puyol seal mängida. Kui, siis ainult konservatiivset ja mitte ründavat äärekaitset. Aga see ei läheks Kataloonia suurklubi mängutaktikaga kokku ning sellepärast kukub see variant ära.

Gerard Piquel paistab olevat probleeme tahtmise ja motivatsiooniga. Ta on liiga mugavaks muutunud. Pärast seda, kui ta Manchester Unitedist tagasi tuli, näitas Pique esimestel aastatel suurepärast mänguvormi, kuna mees oli motiveeritud ja täis tahtmist koht algkoosseisus kinnitada. Aga nüüd, kui ta on põhimees nii Hispaania koondises kui Barcelonas, kus tema kohale suurt konkurentsi pole, siis on näha, et Pique on kuidagi laisk ja mugav. Mees mängib ja suudab ka suurepäraselt mängida, kuid tema mängust oleks justkui säde kadunud.

Javier Mascherano üleminekut Liverpoolist Barcelonasse peeti alguses natuke üleliigseks, sest argentiinlane mängis Inglismaal kaitsva poolkaitsja rolli ning Hispaania klubis olid juba sel kohal mängijad olemas. Aga kui Mascherano siirdus kaitsesse, siis peeti seda heaks lükkeks, kuna Mascherano mängis seal oma taseme välja ning Barcelona ei pidanud uue keskkaitsja ostmise pärast muretsema. Aga vaadates, kuidas Mascherano seal kasvõi sel hooajal mänginud on, siis tundub, et kogenud mängumehel pole koordinatsiooniga kõik korras. Pall lendab vastaste ründajate tegevuse peale õhku, Mascherano keerutab koha peal ringi nagu peata kana ja Barcelonale lüüakse pall väravasse. Selliseid prohmakaid ei saa niivõrd kõrgel tasemel ükski suurklubi lubada.

Liikudes keskelt äärte peale, siis tuleb kohe esimesena ette teoreetiline äärekaitsja Daniel Alves, kellel on küll maratoonari vastupidavus, kuid kes kaitsemängust eriti lugu ei pea. Tegu on küll ründava äärekaitsjaga ja Barcelona taktikas väga tähtsal kohal oleva positsiooniga, aga kui kaitsja, eriti just Alves, ei viitsi tagasi kaitsesse tulla, siis on tema platsil olek mõttetu, kuna ega ta ka ründes midagi asjalikku korda ei saada. Aastate eest, kui Maicon veel klassiga paremkaitsja oli, mängis Brasiilia koondises põhis pigem Maicon kui Alves, kuna Maicon tegi ka palju kaitsetööd. Kui Alves mängis, siis parempoolkaitsjat või ääreründajat, mis talle rohkem sobis. Paremkaitsja kohustusi mitte täitev Daniel Alves peaks rohkem tagasi jõudma või vähem ründama (siis ei ole vaja tagasi jõuda) või peaks Martino sellele positsioonile teise mehe vaatama. Martin Montoya on ennast positiivsest küljest näidanud.

Kõige mõistlikum mees, kes praegu Barcelona kaitseliinis tegutseb ja kes aasta-aastalt ennast positiivsest küljest näitab, on Adriano Correia. Mitmekülgne mängija, kes suudab mängida mõlema äärekaitsja positsioone ning ka ääreründajat, teebki platsil just seda, mida tema positsioon nõuab. Kui ta on kaitsja, siis ta kaitseb, kui ta on ründes, siis ta ründab ja ka lööb väravaid. Samas jääb ka tema panusest mõnikord väheks, kuna Barcelona taktika juures on kaitsmisel suurem roll keskkaitsjatel ja kaitseliini probleemid on just pigem rohkem keskel kui äärtel, kuid see ei tähendaks, et ka äärekaitsjad saavad platsil niisama jalutada ja vaadata, mida keskkaitsjad teevad.

Ülejäänud Barcelona kaitsemängijad on veel liiga noored, ei mängi meeskonnas veel suurt rolli ning nende kasutegur võib ilmneda aastate pärast.

Barcelona peab kindlasti - kas juba jaanuaris või suvel - käima välja suure summa raha kahe keskkaitsja eest. Meedias on spekuleeritud mitmete nimedega nagu Branislav Ivanovic ja David Luiz Chelseast, Mats Hummels Dortmundist, Thomas Vermaelen Arsenalist, Thiago Silva PSG-st, Nicolas Otamendi FC Portost ja nii edasi. Nimed on head. Ühed paremad kui teised. Nüüd tuleb lihtsalt avada samad rahakotirauad, mis tõid Neymari meeskonda, et ka kaks, mitte üks, keskkaitsja kaitseliini tsementeeriks. Vastasel juhul võivad meeskonna tulemused veel halvemaks muutuda ja Barcelona ei pruugi ka koduses liigas midagi teha.

Teine probleem, mille ma välja tõin, on selline, mida paljud ei pea probleemiks ja ka minust ei arvata hästi, kui ma seda üldse probleemiks nimetan. Lionel Messi - maailmatasemel mängumees, kes on maailma parima jalgpalluri tiitili neli aastat järjest võitnud; mees, kes on Barcelona edu taga; mees, kes lööb igal aastal metsikult väravaid; mees, kelle puudumisel on Barcal probleeme isegi kolmanda liiga meeskonna alistamisel. Milles siis ka probleem? Barcelona küll võib väita, et nad on väga mitmekülgne ja loov võistkond, kuid meeskond on Messi ümber üles ehitatud ja kui väle argentiinlane ei mängi, siis ei tee Barcelona mitte midagi.

Kui Ronaldinho klubis mängis, sai brasiillane endale nime "ühe mehe show". Kõik õige. Ronaldinho mängu oli lust vaadata ja meeskond oli platsil ühtne. Aga nüüd, Messi ajal, on Barcelona saanud endale nimeks "ühe mehe võistkond". Selliseid on maailma jalgpallis veelgi, kuid kõige enam avaldub sellises rollis mängumehe puudumine just Barcelonas. Seda on imelik mõelda, kui meeskonnas on sellised mehed nagu Xavi, Iniesta, Fabregas ja nüüd ka Neymar, kuid tõsi on see, et Barcelona ei suuda isegi Euroopa keskmike vastu midagi ründes teha, kui Messit pole. Kui siia lisada veel poolkõva kaitseliin, siis nii meeskonna tulemused langevadki.

Mida teha? Treener peaks vastu võtma selle raske otsuse ja taktikat ümber tegema nii, et Messil poleks niivõrd suurt rolli. See kõlab idiootselt, kuid selline lüke ei laseks teistel meestel laisaks muutuda ning nad ei hakkaks enesestmõistetavaks pidama seda, et Messi lööb, teeb ja on. Pedro, Alexis ja Neymar saaksid siis rohkem võimalust ennast näidata, isegi siis, kui Messi platsil on, ja kui teda ei ole, siis on nemad need, kes vajalikke väravaid löövad. Ka praegu peaks nii olema, kuid mitte alati.

Pärast sellist artiklit võiks arvata, et ma olen Madridi Reali või Inglise liiga meeskonna toetaja. Aga ei. Ma olen Barcelona suurklubi fänn ja mul on mõnikord väga raske vaadata, kuidas Barca nädalast nädalasse ja aastast aastasse samu vigu teeb ja oma probleeme ei lahenda. Kui vähemalt kaitseliini osas midagi suurt korda saadetakse, siis võib see neutraliseerida selle, et ründetegevus ilma Messita kehv on. Barcelona peab natuke üle võtma enamuse Inglise liiga meeskondade, PSG, Monaco ning ka Reali üleminekupoliitikat ja kulutama suuri summasid suurepäraste mängijate peale. Raha on jalgpallis igal aastal üha suuremat rolli mängimas ning varsti pole võimalik enam tipus püsida, kui üleminekuperioodil vähemalt 50 miljonit eurot ei kuluta. Barca peab rongi peal püsimiseks sama tegema, kuigi see on natuke mööda nende praegusest poliitikast. Midagi pole teha. See on kardinaalne samm ja vägagi vajalik.