Brexit toob tagasi süsteemi, mis nurjas Zelinski ülemineku Inglismaale (0)
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust muudab seni kehtinud korda ka jalgpallisektoris, kus hakkab pärast praegu kehtiva üleminekuperioodi lõppu taas kehtima süsteem, mis nurjas 21 aastat tagasi Eesti koondise ründaja Indrek Zelinski ülemineku Inglismaa klubisse Blackpool.
Kui seni kehtis jalgpallurite Inglismaale siirdumisel Euroopa Liidu üks aluspõhimõte ehk tööjõu vaba liikumine, siis pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu (31. detsember 2020) enam mitte. Siis peavad Euroopa Liidu liikmesriikidest Inglismaale siirduvad jalgpallurid täitma tööloa saamiseks samad kriteeriumid, mis kehtivad praegu muule maailmale.
Premier League soovis, et Brexiti järel säiliks status quo ehk praegune kord, aga teisipäeval avaldatud Inglismaa jalgpalliliidu iga-aastasest finantsaruandest ilmneb, et kõrgliiga oma tahtmist ei saa. Nimelt kavatsetakse kasutusele võtta punktisüsteem, kus jalgpallur peab koguma erinevates kategooriates piisava summa, et ületada nö kvalifikatsiooninorm, mis on tööloa eelduseks, vahendab uudisteagentuur AP.
Punkte antakse koondisemängude arvu ja jalgpalluri kodumaa koha eest FIFA edetabelis. Samuti arvestatakse üleminekusummat ja lepingusse kirja pandud töötasu. Nende kriteeriumite koondarvestuse tulemusel jõutakse siis järeldusele, kas tegemist on piisavalt erakordsete oskustega töölise (antud juhul jalgpalluriga), et talle peaks tööloa andma.
Inglismaa jalgpalliliit märkis, et proovib Brexitiga seotud riske ennetada. "Määrustik võib negatiivselt mõjutada Euroopa mängijate Inglismaa klubidega liitumist, mis omakorda võib kaasa tuua Inglismaa jalgpallivõistluste õiguste väärtuste kahanemise, aga võib samas anda Inglismaa jalgpalluritele rohkem võimalusi nii Premier League'is, madalamates liigades kui ka naiste superliigas (Women's Super League)," märkis jalgpalliliit.
Vähetõenäoline, et punktisüsteem saab takistuseks mängijatele, kes on teel Premier League'i klubide esindusvõistkondadesse, sest sinna püstitatud barjäärid on kindel tee kõrgliiga rahvusvahelise konkurentsivõime vähendamise suunas, mida ei soovi ka Inglismaa jalgpalliliit. Küll aga võivad takistused kerkida üleminekutel Inglismaa tugevuselt teise, kolmandasse ja neljandasse liigasse, mis kõik samuti täisprofessionaalsed.
Zelinskil jäi minemata Blackpooli ja Floral teenimata 3,5 miljonit krooni
Enne liitumist Euroopa Liiduga (2004) kehtisid reeglid, mis nüüd uuesti ellu kutsutakse, ka Eesti jalgpalluritele. Just seetõttu kukkus läbi Indrek Zelinski üleminek Inglismaale. 1999. aasta 29. juulil kirjutas Eesti Päevaleht: "Inglismaa 2. divisjoni (toonase süsteemi järgi tugevuselt kolmas liiga – O. J.) klubi FC Blackpool palkas eile Eesti koondise ja FC Flora ründaja Indrek Zelinski kolmeks aastaks oma ridu tugevdama.
Eesti koondise eest 51 mängus 13 väravat löönud Zelinski üleminek Inglise tugevuselt kolmanda liiga klubisse sai teoks tänu samal päeval jalgpalliklubi FC Flora ja FC Blackpooli vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt FC Blackpool maksab FC Florale ülemineku eest 150 000 Inglise naela (3,5 miljonit krooni). FC Flora säilitas lepinguga 50 protsenti Zelinski mängijaõigustest."
Kui tol hetkel arvati, et tööloa saamine võtab aega kolm nädalat või isegi veidi kauem, siis lõpuks juhtus nii, et Zelinskile tööluba ei antudki. Õhtulehele antud intervjuus lõi Blackpooli president Karl Oyston lamenti: "Inglismaa jalgpall on anarhia äärel – mõelda vaid, teise divisjoni klubi ei saa värvata EM-alagrupis kolmandal kohal (Eesti koondis oli 2000. aasta EM-i valiksarjas kaks vooru enne lõppu tõesti kolmas – O. J.) asuva meeskonna põhitegijat! Vajame Zelinskit, ründeliin on üpris saamatu!"
Blackpool oli Zelinskist ilmajäämise tõttu suisa niivõrd püha viha täis, et esitas 1999. aasta oktoobris Suurbritannia parlamendi haridus- ja töökomisjonile väga teravas toonis märgukirja. "Leiame, et kriteeriumid, mille alusel otsustatakse Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide jalgpalluritele töölubade väljastamine, on ülimalt ebaõiglased. Lisaks on see kord diskrimineeriv ning seda ei rakendada järjekindlalt," teatas Blackpool.
Inglismaa klubi tõi välja, et Zelinski kõik objektiivsed näitajad olid tugevamad kui Buryga liitunud India jalgpalluril Bhaichung Bhutia, kes taotles tööluba eestlasega samal ajal. Ometi jäi Zelinski tööloata, aga Bhutia selle pälvis. "Eeldame, et säärane otsus tugines rassist tuleneval motiivil, mitte ei põhinenud jalgpallialasel meisterlikkusel," salvas Blackpool.
Klubi oli kogunud Zelinski toetuseks ka ekspertarvamusi. Kiitva hinnangu esitasid nii Inglismaa U21 koondise peatreener Howard Wilkinson kui ka Šotimaa koondise peatreener Craig Brown, kes mõlema juhendatud meeskonnad olid hiljuti Zelinski vastu mänginud.
Abi sellest kõigest aga polnud ja ründaja üleminek Inglismaale jäi katki ja Flora üleminekusummat ei teeninud. Zelinski liitus 2000. aastaks laenulepingu alusel Soome kõrgliigaklubiga FC Lahti, naasis sealt Florasse ja siirdus 2001. aasta suvel Taani tippklubisse Aalborg.
Alaealised enam Inglismaale mängima ei pääse
Pärast Euroopa Liiduga liitumist muutus Eesti jalgpallurite tee Inglismaale palju siledamaks ning seda mööda on sinna jõudnud päris mitmed mehed. Kui Premier League'is on lisaks Poomile mänginud ainult Ragnar Klavan (Liverpool), siis tugevuselt teise, kolmanda ja neljanda liiga klubidesse on kuulunud Andrei Stepanov (Watford), Sergei Zenjov (Blackpool), Mihkel Aksalu (Sheffield United), Tarmo Kink (Middlesbrough), Sander Puri (York City), Henrik Ojamaa (Derby County), Bogdan Vaštšuk (Reading) ja Mattias Käit (Fulham). Eelmisel aastal sõlmis Arsenaliga profilepingu Karl Jakob Hein.
Neist Ojamaa, Käit ja Hein siirdusid Inglismaale kõigest 16-aastasena ja liitusid enne profilepingu sõlmimist klubide noorteakadeemiaga. Brexiti järel säärane teekond võimalik pole, sest Inglismaa klubid siis enam alla 18-aastaste välismängijatega lepinguid sõlmida ei tohi, märgib AP.
Nimelt keelavad FIFA reeglid keelavad alla 18-aastaste jalgpallurite riikidevahelised ülemineku, aga teevad erandi Euroopa Liidu liikmetele, kelle vahel tohivad liikuda ka 16- ja 17-aastased mängijad. Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust neile antud erand enam ei laiene.
