Teisipäevaõhtuse Meistrite Liiga maiuspala, Manchester Unitedi ja Real Madridi kohtumist jäi paratamatult varjutama tuline debatt üle Türgi kohtunikebrigaadi otsuse saata Unitedi portugallane Nani 56. mänguminutil punase kaardiga platsilt minema.

Vastuoluline ja mängu käiku muutev otsus tõi jalgpallihuviliste ringkondades kaasa kirgliku vaidluse, mis kestab Facebookis ja Soccernet.ee foorumis ilmselt siiani. Selgitan alljärgnevalt lühidalt oma seisukohta hobikohtuniku ning Unitedi poolehoidjana.

Reeglite järgi - rõhutan, reeglite järgi - oli Nani eemaldamine täielikult õigustatav. Mängija ei tohi mitte mingil juhul vastasele taolisel kombel jalatallaga (ja putsanuppudega) rinda sõita ning antud olukorras ei päde väited stiilis "ta jälgis vaid palli", "see ei olnud meelega" ning "ta sai ju pallile isegi pihta". See ei ole oluline. Oluline on see, et ta jäi olukorda hiljaks ning sõitis vastasele roietesse, jalatald ees. Ettevaatamatult, viisil, mis võib vastast tõsiselt vigastada.

Lisaks eelmainitud väidetele tuuakse välja, et kohtunik oleks pidanud mängu põnevuse ja pinge säilimise jaoks punast kaarti vältima. Eriti agaralt kohtab selliseid avaldusi inglise meedias, kus nimetatakse kohtuniku tööd lausa jälestusväärseks ning antud otsust häbiväärseks. Ent siin tuleb eriti ilmekalt esile kohtunike koolkondade erinevus - kui Briti saartel ollakse harjunud sellega, et kohtuniku jaoks on on mängija eemaldamine kõige-kõige äärmuslikum meetod ning õigusmõistja ülesanne on eelkõige hoida platsil 22 mängijat, siis UEFA juhised kohtunikele on teistsugused, pisut karmimad ning täpsemat reeglite järgimist nõudvad. Kohtunikele pannakse südamele, et nad mängijaid kaitseksid ning ei kardaks punaseid kaarte anda.

Seetõttu ongi püha viha täis Unitedi mängijad, treenerid ja poolehoidjad, kes on harjunud Inglismaa jõulise mängustiili ja kohtunike küllaltki leebe joonega. Otsuse ainus tegelik vaidluskoht ongi selles, kas kohtunik peaks antud olukorras järgima reegleid ning kaitsema mängijaid või piirduma kollase kaardiga,  jättes alles mängu põnevuse, kuid riskides kohtumise eest saadava halva hindega.

Teine teema, mis alati taolistel puhkudel tõstatub, on see, kas kohtunikel peaks olema võimalus olukorda videopildi pealt hinnata. Leian, et kõnealuses olukorras oleks videokordus Unitedi inimeste viha veelgi suurendanud, kuna türklasest arbiiter oleks väga suure tõenäosusega Nani ikkagi varakult duši alla saatnud. Originaalselt oli kohtunik küll olukorrast paarikümne meetri kaugusel, kuid tema vaatenurk oli piisavalt hea, et otsus õigesti vastu võtta. Olen jätkuvalt seisukohal, et kui videokordusi või tehnikat kasutada, siis vaid mustvalgetes olukordades (pall üle joone või mitte, pall väravas või mitte jne) ning minu õnneks on ka FIFA seda teed läinud.

Loomulikult olin minagi Unitedi toetajana pettunud, kuid mitte kohtunikus ega ka Nanis, kuigi tema läks olukorda ettevaatamatult. Kokkupõrge oli küll õnnetus, kuid selline lihtsalt on jalgpall. Selline on elu.