2:0 võidumängus Andorra vastu näitas ennast positiivsest küljest 19-aastane Jan Kokla, kes sai oma debüüdil kirja ka väravasöödu.

"Võib rahule jääda, jah. Oli võimalik ka ise ära lüüa standardist, aga seekord jäi tulemata. Leedust tagasitulekul peatreeneriga rääkisin ja ta ütles, et tahab võimaluse korral mulle kindlasti minuteid anda. Aga, et ma põhis alustan ... Seda oli eilses trennis aru saada. Kerge surina võttis sisse."

"Uhke tunne on. Lisaks oli ju Juki viimane mäng. Igat pidi väga tähtis päev." Kas Joel Lindpere saadeti väärikalt erru? "Ma arvan küll. Publikut oli palju, mängu oli, võitlust oli, väravaid oli."

Kokla oli kaheaastane, kui Lindpere koondisedebüüdi tegi. Milline mälestus temast on? "Mina olen temaga kokku puutunud viimased paar nädalat, kui olen Floras trenni teinud temaga ja nüüd koondises. Väga sümpaatne, kõigile eeskujuks, hästi emotsionaalne, positiivne ja toetab noori."

Millest räägiti avavilele eelnenud viimases energiaringis? "See oli Juki ring. Ta nautis seda, et temal on viimane mäng ja meil on kaks debütanti, aga kõige tähtsam on see, et me publikule pakuksime ilusat mängu ja kokkuvõttes me seda suutsime."

Kuidas oma debüüdiga rahule võib jääda? "Enamvähem - oli nüansse, mis oleks saanud paremad olla. Paar söötu, mis ebaõnnestusid ja võitlused vastaste pika ründaja vastu, kes teine poolaeg tuli ette. Saab alati paremini," ütles pühapäeval 19. sünnipäeva tähistanud florakas.

"Teada oli, et me pigem jääme Metsaga taha kontrollima ja palli liigutama, aga mingil hetkel ma nägin, et me jäime kinni äärtesse. Tuleb pall kasti viia ja esimene läks kohe läbi ning õnnestus. See oli täiesti iseseisev otsus."

Kui närvis enne mängu olid? "Pigem olin hotellis enne siiatulekut, peale seda on kõik olnud üks suur flow," kirjeldas Kokla.