Sel aastal üle pika aja taas tugevaimas liigas osalenud JK Dünamo ei suutnud oma kunagist hiilgust korrata. Hooaeg möödus läbi raskuste, võitlusega viimasel positsioonil.

Mitmekordne karikavõitja kaotas taasiseseisvunud Eestis kiiresti oma tšempioni staatuse ning kukkus kõrgelt ja valusalt. Peagi taanduti juba tagasihoidlikule amatöörtasemele IV liiga põhjapiirkonnas. Kohalikule jalgpallihuvilisele peaks teada olema, kui vähetõenäoline nii madalalt tippu tõusmine on.

Vaatamata raskustele ja matšidele harrastussportlastega ei kaotanud Kopli klubi kunagi lootust taastada möödunud aegade hiilgus. Järgnevate hooaegade jooksul tehti hoolikalt tööd, mis tasus tublisti ära. Dünamo tõusis 4 aasta jooksul 4 liigat kõrgemale, mida siinses kontekstis võib lugeda pisikest sorti imeks. Seejuures säilitati ka meeskonna põhituumik.

Ettevalmistused ja luhtunud lubadused

Pärast meistriliigasse tõusmist ilmus klubi uksele mitmeid sponsorrahasid pakkunud isikuid, keda Viktor Neštšeretnõi nimetada ei soovi, sest suure suuga antud lubadused tõeseteks ei osutunud ning toetussummasid ei saabunud. Seetõtu teadis Ukrainast pärit peatreener juba hooaja alguses, et konkurentsivõimelise meeskonna kokkusaamine saab olema äärmiselt keerukas ülesanne.

Hoolimata vähestest finantsvõimalustest ja piiratud mängijavalikust alustati talvist ettevalmistust eesmärgiga võidelda meistriliigas 5.-7. koha eest. „Tegime mitmeid klubisiseseid muudatusi, kaasasime oma tegevusse Andrei Krõlovi, Jevgeni Spiridinovi ja Andrei Panini Sillamäelt,“ kommenteerib Neštšeretnõi. Panin on 1987. aastal sündinud Paldiskist pärit noormees, keda peetakse Dünamos üpriski lootustandvaks mängumeheks.

Totaalselt ebaõnnestunud avalöök Tartus

Enne hooaja algust loodeti, et värskelt komplekteeritud tiim tagab ühtlase võitlusvõimelise tasemega meeskonna, kuid varajastes ootustes tuli kiiresti pettuda. Mängijate tasemevahe oli väga kõikuv. Ebaühtluse kaotamiseks pidi Dünamo lisaettevalmistusega kõvasti vaeva nägema. Korraldati kaks treeninglaagrit, mis pidanuks puudujäägid likvideerima.

Pärast esimesi mänge selgus aga kurb tõsiasi – koosseis ei vastanud üldistele meistriliiga standarditele. „Me oleme ikkagi amatöörid, kõikidel mängijatel on jalgpalli kõrval muud kohustused nagu kool või töö,“ selgitab jalgpalliklubi peatreener. „Hooaeg algas võrreldes eelmiste aastatega meie jaoks liiga vara, üldised ilmastikutingnimused olid ekstreemsed, lumelörtsi ja miinuskraadide vaheldumine tõmbasid pallurite motiveerituse üsna maha,“ lisab Neštšeretnõi.

Esimene katsumus leidis aset Tartus, kus vastaseks kohalik Tammeka. Õhutemperatuur oli mängupäeval -6 kraadi ning mängupallid otsekui klaasist. Neštšeretnõi avaldas äärmist nördimust Tamme staadioni märtsikuiseid tingimusi kirjeldades. „Tartusse sõites olid bussiga tehnilised probleemid, mistõttu mängijad külmetasid väljas. Platsi juurde jõudes olid väravad suletud ja meeskond pidi üle aia ronima. Meistriliiga avalöök lõppes totaalse fiaskoga, kuigi teadsime, et Tammeka oli täiesti mängitav vastane,“ meenutas Kopli klubi juhtfiguur

Probleemid mängijatega

Aasta alguses palgatud Krõlov ei vastanud peatreeneri ootustele, kuigi tema 4 löödud väravat 9-st mängust on muljetavaldav number. Siiski otsustati tema teenetest üpriski kiiresti loobuda. Samuti pidi Spiridinov tiheda töögraafiku tõttu klubi tegemistest kõrvale tõmbuma. Hooaja esimeses järgus haigestus raskelt Panin ja võistkonda vedasid alt Aleksandr Faljov ja Sergei Burov.

Seetõttu toodi esindusmeeskonna juurde noortesüsteemist Anatoli Bozko, Elvis Hrupa, Aleksandr Gussev. Treeningtöösse kaasati ka eakam ründaja Kašitški ning selle neliku abil loodeti täita kevadkuudel tekkinud auke

Ebaõnnestumiste jada jätkus

Suvel sooviti tekkinud vahe tasa teha, kuid plaane segas mängijate eraelu ning taaskord kaotati palju väärtuslikke punkte. Edaspidi oli juba end raske kokku võtta ja eelseisvateks kohtumisteks motiveerida. „Neljas ring oli meile vist kõige edukam, sealt saavutasime hooaja parimad 5 punkti. Siis oli juba selge, et lõpetame hooaja kurval toonil,“ tõdeb Neštšeretnõi.

Eelkõige tekitas peatreenerile pahameelt lubamatult suur punktide kaotus Tammekale, kes oli tema sõnul Dünamo mänguklassiga vastane. Palju oli ebaõnne ka vastasseisudes Kuressaare ja Valgaga.

Hooaeg siiski igati kasulik

Vaatamata 30 kaotatud mängule tuli hooaeg meistriliigas Neštšeretnõi arvates Dünamole igati kasuks, sest õpiti palju. Kogenud treener sõnab: „Meistriliigas on aastate jooksul välja kujunenud 3-4 tippklubi, paar keskmikku ja autsaiderid, kes võitlevad püsimajäämise eest. Poisid mõistsid, et kõrgseltskonnas püsima jäämiseks tuleb rohkem pingutada ja treenida. Seetõttu pudenesime konkurentsist meie.“ Ilmekaks näiteks puudujääkidest on juuni- ja juulikuised treeningud, kus 25-st registreeritud mängijast tuli kohale kõigest 8-10 meest.

Järgneval kevadel alustatakse jällegi heitlust esiliigas. Tulevik peab näitama, kui kasulikuks osutub meistriliigas õpitu ning kas kogemused ka punktideks realiseeritakse.

Talendikas Aleksandr Gussev

Seoses klubisiseste muutustega said mitmed kasavandikud võimaluse end täiskasvanute treeningutel proovile panna. Eredaimalt tõusis teiste seast esile 17-aastane Alksandr Gussev, kes end pea momentaalselt algrivistusse murdis.

Viktor Neštšeretnõi sõnul on Gussev tema tehnikale baseeruva treeningmetoodika lootustandvamaid vilju. Dünamo uue koolkonna mängija osales oma debüütaastal kokku 15-s meistriliiga mängus. Viimases neist Tartu Tammeka vastu sai noor poolkaitsja ka jala valgeks, lüües palli Kert Kütile püüdmatult alla tagumisse nurka. Kiidusõnu võis lisada ka kaitsetöö eest, kus Gussev tuli aukartuseta ja hästi toime 11 aastat vanema Marcelo Gomesi pidurdamisel.


Koostöö Valeri Karpiniga

Narvast pärit ja rahvusvahelisel areenil edukalt läbi löönud Valeri Karpini kuulsusrikka karjääri üheks oluliseks vahelüliks on olnud ka praegune JK Dünamo Tallinna peatreener Viktor Neštšeretnõi.

Eestis sündinud Vene rahvuskoondislane sattus jalgpalli juurde idapiiril asuvas kodulinnas. Sealne treeningrupp aga lagunes juhendaja lahkumise pärast ning Karpinil tekkisid muud huvid, mistõttu sai alguse järk-järguline võõrandumine spordist. Keerulises situatsioonis paluti Neštšeretnõil Karpin ja tema kaks andekamat klubikaaslast oma hoole alla võtta. Poisid paigutati pealinna koolidesse ning suunati nad niiviisi tagasi vuti juurde.

Juba aasta hiljem triumfeeris Dünamo, mille koosseisus pallis ka hilisem suurklubide staar Karpin, ENSV A1 klassi meistrivõistlustel. Tänu headele tulemustele kaasas Neštšeretnõi hilisema kuulsa palluri ENSV noortekoondisesse. Tallinna etapp oli talle kindlasti tõukejõuks Venemaa klubidesse pääsemisel.


Fakte Viktor Neštšeretnõi kohta

Viktor Neštšeretnõi on Donetski Shaktari jalgpallikooli kasvandik. Eestisse sattus ta juhuste sunnil, ent elab siin juba 30 aastat.
1972. aastal võitis ta JK Dünamoga Eesti karika.
Samal aastal astus kohalikku ülikooli ning paralleelselt õpingutega pallis Dünamos edasi. Karjääri jooksul viibis ta Dünamo nimekirjas kokku 13 aastat.
1978-1979 esindas ta 6-s mängus ENSV koondist.
Karjääri lõpetanud, koplekteeris tulevane peatreeer oma esimese treeninggrupi 1968. aastal süninud noormeestest.
1985 ENSV noortekoondise treener.