Ebatavaliselt on Tarmo Rüütlil enne eesolevaid koondisemänge kasutada pea kõik mehed, keda tahaks. See on homse Hollandi mängu eel meedia kärama pannud ning tunnen kohustust tuua teieni üks vägagi loogilisena näiv algkoosseisu variant, mida seni mainitud ei ole.

Valikmängudest Hollandi ja Andorraga jäävad vigastustega eemale vaid kaitsjad Taavi Rähn ning Gert Kams. Lõpuks ometi on tagasi meid 2010. aasta 3. septembril Itaalia vastu juhtima viinud Sergei Zenjov. Olemas on ka 2001. aastal Hollandi vastu juhtima viinud Andres Oper ning Šotimaal mehetegusid tegev Henrik Ojamaa.

Juba üle aasta on kõikide Eesti vutifännide märgasid unenägusid täitnud Ojamaa-Zenjov ründeduo. Kaks tehnilist ja kiiret meest kõlavad justkui nagu omal ajal meid pinnal hoidnud Oper-Zelinski kaheraudne jahipüss, mis paukus hästi ning lasi täpselt. Kui Ojamaa mullu jala koondiseukse vahele sai, ootasid kõik, et Zenjov terveneks - täna on ta olemas. Zenjov on tõestanud oma head väravavaistu, kliinilist täpsust ja võimsust. Ojamaa läbimurrete ja söötudega peaksime nägema tõepoolest uue põlvkonna unistuste paari. Kuid kas näeme neid juba homme?

Arvan, et algkoosseisus mitte. Kui üsna palju on räägitud, et Eesti alustab reedel Amsterdamis ühe puhta ründaja ning kolme keskväljamehega, siis seda viimast ma päris hästi ei usu. Minu sisetunne ütleb, et Eesti jookseb väljakule 4-4-1-1 formatsioonis.

Väravas muidugi Sergei Pareiko. Tema ees moodustaksid kaitseliini paremalt vaadatuna Enar Jääger, Igor Morozov, Ragnar Klavan ning Taijo Teniste.  Äärepoolkaitsjatena võtaksid kohad sisse tugeva töövõimega Sander Puri (paremal) ja Ungaris uuesti püssi paukuma saanud Tarmo Kink (vasakul). Kaitsvama poolkaitsja kohale pakuksin mina Sillamäel stabiilselt hästi mängiva Martin Vungi, tema kõrvale Konstantin Vassiljevi, kes mängiks pigem omale Amkarist tuttavat traditsioonilist keskpoolkaitsjat, kui seda ründavamat Vassiljevit, kes oli Sloveenias või kes on koondises siis, kui Aleksandr Dmitrijev terve on. Seejuures aga toonitan, et ta ei mängiks nii madalal, kui siis, kui vigastusega kimpus oli.

Sergei Mošnikov on oma stiililt pigem Vassiljevi vahetusmees, seega teda ilmselt meie keskväljamaestroga koos näha ei saa. Joel Lindpere on samuti üks võimalus keskväljal, kuid kaitsefaasis on Vunk töökam.

Neljamehelise poolkaitseliini ees võtab minu hinnangul koha sisse Henrik Ojamaa, kes oleks seeläbi sisuliselt omale klubist tuttaval tagumise ründaja positisoonil. Tähendab see tugevat tagasitöötamist ja pikki läbimurdeid keskringist vastaste värava suunas. Tipus oleks ainsa "päris" ründajana rikka kogemustepagasiga Andres Oper. Sergei Zenjov pole veel eluvormis, kuid Ukrainast on kirjas kolm mängu ja värav, seega suurepärane vahetusmees teisel poolajal mängu sekkumiseks.

Pool tõde algkoosseisust selgub aga tänaõhtusel treeningul, täitsa kindla teadmise saame homme enne mängu.

Ennustatav algkoosseis Hollandi vastu: Sergei Pareiko; Enar Jääger, Igor Morozov, Ragnar Klavan, Taijo Teniste; Sander Puri, Martin Vunk, Konstantin Vassiljev, Tarmo Kink; Henrik Ojamaa; Andres Oper.