Eesti koondis sai oma Okeaania turnee teises matšis 1:0 võidu Vanuatu üle. Soccernet.ee toimetus hindas mängu parimaks debütant Matvei Igoneni.

• Kui nägid matši, on siin võimalik ka ise hindeid anda.

Kuigi Eesti jaoks võistkonnana oli raske nii mängu algusfaas kui ka mõned hetked teisel poolajal, siis suuri individuaalseid eksimusi tehti kordades vähem kui turnee avamängus Fidži vastu. Mingitel hetkedel lubati vastasel suuremal määral tegutseda, kuid kontrolli seejuures toimuva üle ei kaotatud.

Vastane tegi küll mitmeid lööke, kuid suurem osa neist ei olnud loogiliselt välja mängitud, vaid suvalised ja rutakad pealeuhamised. Eesti rünnakul ja mängu ülesehituses olid selged loogikad ja nuriseda võib vaid osade heade momentide raiskamise üle, mille vältimisel oleks lahingu lõpp vaimselt kergem olnud. Füüsiliselt tugevamad mängijad paistsid sõltuvalt vastasest rohkem silma ja nende jaoks kulges mäng kergemini.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Mängu parim Matvei Igonen - 7,5. Debütant sai väravasuul ootamatult tiheda tööpäeva ning tegi paar väga head tõrjet. Väljatulekutel oli Igonen kindel, peatades mitmeid rünnakuid kaitsjate selja taha lastud pallide noppimisega.

Joonas Tamm - 7. Vanuatu ladus ette palju pikki palle ning Tamm võitis suurema osa õhuvõitlustest, klaarides seeläbi ohu juba varakult. Oli endale omapäraselt kindel ka jalaga mängus ning söötude ettepoole otsimises. Kohtumise lõpus oli märgata, et liikuvus ei olnud enam nii hea, kuid targa kohavalikuga suutis oma taseme säilitada.

Madis Vihmann - 7. Vihmann jäi kiiruslikult kindlasti vastaste ründajatele alla, kuid suutis ennetava käitumisega seda miinust kompenseerida. Sai jala või pea vahele mitmele löögiüritusele ning ei lasknud oma jõulise tegutsemisega Vanuatu välejalgadel kastis sees suurt midagi teha.

Michael Lilander - 7. Paide äärekaitsja tegi oma debüüdi koondises vasakpoolse keskkaitsjana ja avaldas muljet. Füüsilise tugevusega ei lasknud end kordagi ära lükata ja kahe võrdselt hea jalaga muutusid tavapärased kaitsja klaarimised tihtipeale korralikeks söötudeks - need ei olnud tehtud umbes, vaid selge arvestusega. Ründefaasis olid tema standardolukorrad küllaltki ohtlikud.

Martin Miller - 7. Tõusis eriliselt pilti, kui avapoolaja keskel paremalt äärelt vasakule tuli. Andis äärelt kolm väga head tsenderdust, millest ühest sündis matši ainus värav. Kahju, et kokkupõrge vastasega ta mängu enneaegselt lõpetas.

Brent Lepistu - 6,5. Eesti eilne kapten sai kõva tööpäeva, olles aktiivne nii rünnakul kui kaitses. Suutis mängu ehitada ja keskelt dirigeerida. Lisaks söötude andmisele oli paaril korral ka ise väravale ohtlik.

Karl Mööl - 6,5. Suurem osa Vanuatu rünnakuid käisid läbi nende parema ehk meie vasaku ääre ja seetõttu ei olnud Möölil kõige rohkem tööd. Võrreldes Fidži mänguga oli seekord nii vaimselt kui füüsiliselt selgelt kohal ja end üle mängida ei lasknud.

Frank Liivak - 6,5. Äärepoolkaitsja oli Eesti ainsa värava autor ja väärib seeläbi tunnustust. Mängu algus oli tema jaoks väga raske ning tal läks aega, et matši füüsilisusega kohaneda. Kaotas esialgu mitmeid kahevõitluseid, kuid hiljem tuli juba paremini toime.

Henri Anier - 6,5. Vahetusest tulnud ründaja sai 30 normaalaja minuti jooksul kahel korral väga hästi löögile, söötudega otsis ta ka kaaslaseid, kuid lihtsalt korraliku hinde tõigi seekord olukordade kasutamata jätmine. Kui oleks nii löökide kui söötude puhul värava ees veidi kvaliteetsemalt tegutsenud, võinuks skoor suurem olla.

Albert Prosa - 6,5. Arvestades seda, kui vähe kaaslased teda avapoolajal leidsid, on lausa imetlusväärne, et ta nii mitmes ohtlikus olukorras aktsioonis oli. Eestis esimesel ohtlikul rünnakul pikendas peaga hästi palli keskele, hiljem sai peaga ka kaks lööki teha. Kui esimesel juhul oli suluseisus, siis teisel korral oleks pidanud mänguvahendi selle koha pealt võrku suunama. Lisaks lõi kukkumise pealt peaaegu ristnurka ja jätkas paaril korral pallid hästi Millerile, kes äärest seeläbi jooksu sai.

Mark Oliver Roosnupp - 6. Sekkus vahetusest hästi ja pakkus rünnakule liikuvust ja kaaslastele momente nagu enne teda Martin Millergi. Tegi oma töö ära.

Mihkel Ainsalu - 6. Debütandist keskväljamees ei teinud eksimusi ja jäi teatud mõttes küllalt neutraalseks. Võib-olla mängu alguses, kui Vanuatu väga suure hurraaga peale tuli, oleks võinud mängu ülesehituse osas suuremat abi pakkuda, et Eesti ise palliga domineerida oleks saanud. Avapoolaja keskpaigaks oli oludega paremini kohanenud ja mängis sealt edasi korralikult.

Rauno Sappinen - 6. Tuli vahetusest tublilt sisse ja andis korra Anierile väga hea läbisöödu ning pääses matši lõpus ka ise mõne meetri pealt löögile, kuid väravat ei sündinud. Tegi oma ära hästi, aga kindlasti oleks olnud suuteline ka enamaks.

Joseph Saliste - 6. Vanuatu ründas pea kogu matši tema äärelt ning alguses oli Salistel väga raske. Ta jäi alla duellides ja kohtuniku ebakindel stiil oli vaat et just temale kõige arusaamatum, kuid siis ühel hetkel justkui nipsu järel sai aru, et tuleb mehisemalt tegutseda ning sealt alates oli väga tubli. Tegi mitmeid vaheltlõikeid, mängis surve all enesekindlalt ja panustas ka rünnakutesse.

Trevor Elhi - 6. Sai Salistelt vahetuse järel Vanuatu peamise ründetee blokeerimise enda kanda ja tuli enam-vähem toime. Jõudis paaril korral ka rünnakule, kuid sellise kiirrongina nagu Fidži vastu ei tegutsenud. Kuna Vanuatu üritas just tema äärest, siis päris eksimatu ei olnud, aga suuri kalasid suutis vältida.

Sören Kaldma - mängis hinde teenimiseks liiga vähe.