Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) koolitusosakonna juhataja kohusetäitja ja poiste U16 koondise peatreener Jan Harend räägib sellest, kuidas kohaneda eriolukorra tingimustega ja keerulisel ajal treeningtegevust organiseerida.

Eestis kehtestatud eriolukord on kestnud juba ligikaudu neli nädalat, mis tähendab uusi katsumusi klubide treeneritele. Kuna treeningud peavad eriolukorra tingimustes toimuma kontaktivabalt, siis pole treenerite tavapärased tegevused enam ainult trennide planeerimine ja läbiviimine, vaid olulisele kohale tõusevad ka kohanemisvõime ja kommunikatsioon. "Treeneritena peame teadvustama seda vastutust, mis meil ühiskondlikust ametipositsioonist tulenevalt on ja olema oma tegevustega positiivsed eeskujud. Vajadusel tuleb operatiivselt jagada infot klubi kogukonnale ja treeninggruppidele," sõnas Harend.

Uues kontaktivabas elukorralduses on tähtis tegevused hästi läbi mõelda ja hinnata nende realiseerimisvõimalusi. "Klubid on olnud väga tublid ja aktiivsed ning pannud oma mängijatele kokku kavad, mida saab teha piirangutega kooskõlas. Arvestada tuleb muidugi erinevate faktoritega: vanusegrupp, mängijate taseme ning asukohaga ja nii edasi. Oluline on hoida pidevat suhtlust ja kohaneda muutuvate tingimustega," lausus Harend.

Tema sõnul on EJL-i koolitusosakonna eesmärk pakkuda klubidele eelkõige erinevaid ideid, mida nad saaksid integreerida oma tegevustesse. "Jagame nendega alternatiivseid lähenemisviise, mida nad soovi korral saavad treeningkavade koostamisel arvesse võtta. Lühikesed soovitused kavade ülesehitamisel oleksid: lähtuda eesmärgist, hoida lihtsust, näitlikustada harjutusi videote ja piltide abil ning mõelda, kuidas mängijad saaksid võimalikult efektiivselt tagasisidet anda," nimetas Harend mõned nõuanded, millele võiks toetuda.

"Terviklikus treeningkavas on ideaalis mõeldud nelja arenguaspekti peale: füüsiline, tehniline, sotsiaalne ja vaimne. Lisaks erinevatele liikumistele ei tohiks ära unustada ka tegevusi palliga. Peale kehaliste tegevuste on mängijatel treeningkavade juures ka mentaalsed küljed. Oma toiminguid tuleb tavalisest rohkem organiseerida, sest töö käib individuaalselt. Seega tuleb oma päevakavast kinnipidamisel võtta vastutus, anda endast maksimum ja olla pidevas suhtluses treeneritega," lisas Harend.

Kokkuvõttes tõdes Harend, et praegune situatsioon võib olla korraga nii raske kui ka kasulik. "Kõige suurem proovikivi meie kõigi jaoks on teadmatus selles osas, kui kaua see olukord kestab. Ühest küljest on keeruline niimoodi oma tegevusi planeerida ja läbi viia. Teisalt saab antud kriisi ka enda kasuks pöörata ja üles ehitada treeningkavad, mida saab vajadusel ka tulevikus kasutada individuaalõppe ja -treeningute jaoks. Kõige olulisem on hoida ennast ja teisi, püsida kahe jalaga maa peal ning säilitada optimismi," sõnas ta lõpetuseks.