Mõne päeva eest kirjutasin postituse sellest, mis mulle ETV jalgpalliülekannete juures ei meeldi. Korvamaks palju paksu verd tekitanud loost tekkinud karmavõlga, lisan nüüd siia ka, mis mulle selle aasta ülekannete juures väga meeldib.

Kõige tugevamaks plussiks on laienenud kaaskommentaatorite valik. Jutukad ja samas ka vaimukad jalgpallurid Indrek Zelinski, Marek Lemsalu ja Ingemar Teever. Mängust väga palju teadev ja seda ka väga ilusasti ja lihtsalt lahti seletav Janno Kivisild, keda kuulates jääd vahel isegi pead kratsima, et näe, seda ma polekski osanud ise näha.

Teiseks tugevaks küljeks on huvitavad stuudiokülalised. Andrus Kivirähk on alati tore ja muigama panev ning tema arvamused jalgpalli kohta on võrreldes akadeemiliste Aavo Sarapi või Aivar Pohlakuga väga värskendavad. Või filmirežissöör Andres Puustusmaa – üllatav ja väga positiivne valik. Kolmandana mainiks ära Dmitri Skiperski, kellest ma teadsin ainult lühidalt mängijakarjääri kohta ja tema tegevusest EJLi juures, kuid stuudis jättis Dima väga hea mulje.

Kommentaatoritest on näiteks Priit Kuusk väga nauditav. On alati loomulik, et põhikommentaator ei tea nii palju kui näiteks stuudioekspert, kuid see ongi ajakirjaniku kohus leida inimestele teema viimiseks autoriteetne tegelane, kelle arvamusi vürtsitada ladusama jutuga.

Ka Kristjan Kalkun on hoolimata vahepeal välja löövast eestlaslikust rahulikkusest väga hea ja nauditav kommentaator.

Nüüd siis viimasena sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer, kelle puhul mulle tõesti tema kommentaarid just ei meeldi, kuid vähemalt stuudios vestlust juhtides ja publitsistina on ta väga kõva.

Seega minu all-stars ETV jalgpallistuudio tiim oleks Kuusk ja Zelinski mängu kommenteerimas, Kaljuveer stuudios külalistega rääkimas, kellest üks oleks ekspert nagu Sarap või Pohlak, ja kolmandaks külaliseks keegi üllataja, kelle kohta ootad huviga, et mida tema nüüd asjast arvab. Siiani on sellega peaasjalikult väga hästi hakkama saadud.