Euroopa Meistrivõistlused jalgpallis on seni möödunud väheste skandaalidega, kuid siiski ei saa väita, et midagi toimunud ei ole.

Juba ajaloo esimestel võistlustel üllatas vutifänne Hispaania, kes ei nõustunud veerandfinaaliks Nõukogude Liitu sõitma ja sealse meeskonnaga piike ristama.

Turniiri suursoosikuks peetud hispaanlased võitsid avaringis üpriski kindlalt Poolat ning usuti, et Real Madridi legendi ja kahekordse Euroopa aasta jalgpalluri Alfredo Di Stefano abiga jõuab Hispaania koondis kaugele. Seda aga ei juhtunud.

Loosi tulemusel määrati veerandfinaali üheks paariks Hispaania ja Nõukogude Liit, kuid poliitilistel põhjustel ei nõustunud selle vastasseisuga just esimesena mainitud meeskond. Seega otsustaski La Roja meeskond koju jääda.

Võitluseta poolfinaali pääsenud Nõukogude Liit võitis seal Tšehhoslovakkiat ning finaalis suudeti lisaaja järel Jugoslaavia koondis 2:1 alistada. Turniiri järgselt avaldasid paljud oma arvamust, et Nõukogude Liidu koondis ei väärinud poolfinaalkohta.

Liisuheitmine viis finaali võõrustajad itaallased

1968. aastal Itaalias toimunud finaalturniiril peeti ainult neli kohtumist. Poolfinaalid ja kohamängud. Sinna pääsejad selgitati alagrupiturniiriga.

Ühes poolfinaalis astusid vastamisi Itaalia ja Nõukogude Liit. Mängu lisaaeg lõppes väravateta viigiga ja kuna otsustavat penaltiseeriat veel ei tuntud, siis pidi finaali pääseja kuidagi teisiti selguma. Otsustati kulli ja kirja visata.

Teadaolemata põhjustel sai valiku teha Nõukogude Liidu võistkonna kapten Šesternjov. Kohtuniku õhku visatud münt ei maandunud NSVLi kapteni poolt pakutud poolele ning finaalikoha sai endale Itaalia.

Ka finaal lõppes lisaaja järel viigiseisul, kuid nüüd otsustati, et peetakse kulli ja kirja viskamise asemel teine finaalmäng. Dramaatiliselt finaali pääsenud Itaalia alistas Jugoslaavia.

Balkani kriis jättis Jugoslaavia välja

1992. aastal Rootsis toimunud Euroopa Meistrivõistlustelt jäeti Jugoslaavia koondis pärast edukat valikturniiri kõrvale poliitilistel põhjustel.

Jugoslaavia väljajäämisel pakuti kohta Taanile, kes kasutas ära võimaluse ning tõusis ka tänu väravavahi Peter Schmeichel'i tõrjetele finaali, kus alistati üllatuslikult Saksamaa.

Seekord võidutses taas poliitika, sest vaatamata nendele probleemidele, oleks pidanud Jugoslaavia siiski pidanud saama osaleda.

Kas Taani ja Rootsi mängisid kokku?

2004. aastal Portugalis toimunud finaalturniiril tekitas küsimusi C-alagrupp. Kuna Itaalia väravatevahe oli 1:1, siis piisas Taanile ja Rootsile mõlema edasipääsemiseks 2:2 viigist.

Kahtlase väärtusega mäng lõppeski 2:2 viigiga ning seega tõrjuti Itaalia hoolimata võrdsetest punktidest kolmandale kohale. Kuna grupist pääsesid edasi kaks parimat, siis oli EM Itaaliale ootamatult vara lõppenud.

Kas ka sellel aastal Austrias ja Šveitsis toimuval finaalturniiril mõni skandaal aset leiab, saame teada vähema kui kuu aja pärast. Seniks lugege aga eelvaateid ning ülevaateid ning küll pärast järgmise Euroopa meistri selgumist saame rääkida ka võimalikest skandaalidest.