Ärimees Hans Gamper oli mees, kes otsustas rajada Barcelonasse jalgpalliklubi, pannes üles kohalikku spordilehte üleskutse otsimaks mängijaid. Gamper, keda Barcelonas tunti kui Joan, oli liikunud Barcelonasse 1898. aastal ärilistel põhjustel ja juba kuu pärast üleskutset, 29.11.1899, korraldas ta esimese klubi kokkusaamise Gimnas Sole’s.

Ajaloolisel koosviibimisel asutatigi klubi ja esimeseks presidendiks sai inglane Gualteri Wild, kes oli eelkõige mängija. Alguses kandsid mängijad kuulsat sini-purpurpunast vormi - pool vormist oli sinine ja teine pool punane, varrukad vastasvärvi ja sokid valged.

Algul kasutas klubi sama vappi mis linngi, demonstreerimaks oma seotust linnaga. Hiljem, 1910. aastal otsustas juhatus, et klubil peab olema oma vapp ja korraldati konkurss leidmaks parim kujundus, mille võitis üks anonüümne klubi liige ja see vapp on siiani kasutusel.

Esimeses kohtumises mängis Barca tiimiga, mis oli kokku pandud inglise pagulastest Bonanovas (hetkel tuntud kui Turo park). Inglaste tiim, mis koosnes ka mõningatest Barca oma mängijatest, võitis 1:0.

Barca mängis algul erinevatel väljakutel - 1900. aastal Hotel Casanovas, 1901. aastal la carretera d’Hortal, 1905. aastal el carrer Muntaneril ja carrer Industrial, mis oli esimene väljak, mille klubi omandas ja mahutas 6000 pealtvaatajat, olles unikaalne tol ajal oma 2 seisureaga. Väljak avati ametlikult 14.03.1909, kusjuures klubil olid selleks ajad juba esimesed tiitlidki võidetud - 1901-02 Copa Macaya ja Kataloonia meistrivõistlused 1904-05 ja 1908-09.

Kümnendit 1919-1929 on nimetatud klubi kuldajastuks. Barcas mängisid tol ajal sellised nimed nagu Samitier, Alcántara, Zamora, Sagi, Piera ja Sancho, kelle oskused tõmbasid rahvast juurde ja klubi alustas oma identifitseerimist läbi kataloonia rahvuse idenditeedi.

20.05.1922 pühitseti sisse Les Corts nimeline väljak, mida varsti tunti kui „jalgpalli katedraal“. Staadion mahutas algul 30000 pealtvaatajat, hiljem kahekordistati see 60000le. Klubi omas oma 25ndaks aastapäevaks 1924. aastal 12207 liiget ja tulevik tundus roosilisena. 5 aastat hiljem, 1928-29 hooajal, võitis Barca oma esimese Hispaania liiga tiitli.

20ndate keskpaigal ilmnesid esimesed mittesportlikud konfliktid. 14.06.1925, Primo de Rivera diktatuuri ajal, kui peeti Orfeo Katalaani austuseks mäng, mõnitasid pealtvaatajad Hispaania rahvushümni ja valitsus sulges staadioni kuueks kuuks, mis hiljem alandati 3 kuule. Samal ajal mõjutati Gamperit lahkuma. 30.07.1930 klubi asutaja suri.

Edasistel aastatel varjutas poliitiline konflikt sportlikke saavutusi. Barca oli kriisis ja liikmete arvu kasv peatus. Kuigi suudeti võita mitu aastat Kataloonia karikas, ei suudetud näidata võrdväärset tulemust Hispaania liigas.

Kuu peale II maailmasõja algust mõrvati Barca president Josep Suñol Franco sõdurite poolt Guadalajara lähedal. Samal ajal oli meeskond tuuril Mehhikos ja USA-s ning enamus meeskonnast taotles eksiili. 1938. aastal oli Barcelona fashistide käes ja klubi, kui kataloonia rahvussümbol, oli tõsiste probleemide käes. Liikmeid oli selleks ajaks järgi veel 3486.

Märts 1940 sai presidendiks Franco lähikondlane Enric Piñeyro. Inglisepärasest nimest Futbol Club Barcelona sai hispaaniapärane Club de Futbol Barcelona (1973 muudeti see jälle tagasi) ja neli punast triipu kataloonia lipuvapilt muudeti kaheks triibuks, mis muudeti tagasi 1949.a.

40ndatel klubi vähehaaval kosus kriisist, kusjuures 1942. aastal oleks Barcelona äärepealt võistlustelt eemaldatud, kuigi samal aastal võideti Hispaania karikas. Järgmisel aastal toimus skandaalne mäng Madridiga, kus Barca mängijaid ähvardati kohtunike ja politsei poolt, ning Piñeyro, kuigi ta oli fashistide toetaja, taunis sellist kohtlemist ja astus presidendi kohalt tagasi.

Hispaania liiga võidud 1944-45, 1947-48 ja 1948-49 ning Copa Latina võit 1949 näitasid, et klubi oli kriisist üle saamas. Selliste figuuridega nagu César, Basora, Velasco, Curta, Gonzalvo vennad, Seguer, Biosca ja Ramallets tähistas Barca oma 50. aastapäeva 1949. aastal koos 24893 klubi liikmega. Selleks ajaks oli võidetud 21 Kataloonia meistritiitlit, 9 karikat, 4 Hispaania liiga tiitlit.

Juunis 1950 tuli klubisse legendaarne Ladislau Kubala (pildil). Kohe selgus, et Les Corts staadion jääb väikeseks. 1951-53 võideti kõikvõimalikud tiitlid-karikad Hispaanias. Ründeliin oli tollal hirmuäratav - Basora, César, Kubala, Moreno ja Manchón.

Di Stefano afäär, mille tulemusena argentiinlane lõpuks Reali siirdus, tagandas Barca presidenditoolilt Carreto. Tema järglane Francesc Miro-Sans suunas kogu energia Camp Nou valmimisele, mis avati 24.09.1957. Uus staadion mahutas 90000 pealtvaatajat ja oli perfektne 40000 klubiliikmele. Treeneriks oli tollal Helenio Herrera ja mängijateks sellised nimed nagu Kocsis, Czibor, Evaristo, Kubala, Eulogio Martínez, Suárez, Villaverde, Olivella, Gensana, Segarra, Gràcia, Vergés ja Tejada.

60ndatel siiski edu ei järgnenud, võideti ainult kolm trofeed. Samas aga võimendus Kataloonia idenditeet ja klubi oli tänu oma sotsiaalsele tähtsusele enamat kui lihtsalt jalgpalliklubi. 1973.aastal värvati Johan Cruyff. Ründeliin oli sel ajal selline - Rexach, Asensi, Cruyff, Sotil ja Marcial. Klubi 75. aastapäevaks omati juba 69566 liiget.

1978.aastal sai presidendiks Nunez. Siit alates klubi olukord oluliselt tugevnes nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Avati Mini Estadi. 1979 võideti Euroopa Karikavõitjate Karikas Baselis 30000 Barca fänni silme all. 1984-85 võideti liiga Terry Venablesi käe all, ja 1990-94 oli nn. Dream Teami aeg Johan Cruyffi käe all.

Triumfiõhtuks sai 20.05.1992 Wembley staadionil, mil Barca võttis 1:0 võiduga Sampdoria üle Euroopa karika. Ainsa värava lõi Ronald Koeman 112. minutil. Kuldsesse meeskonda kuulusid: Zubizarreta, Nando, Ferrer, Koeman, Juan Carlos, Bakero, Salinas (Goikoetxea), Stoichkov, Laudrup, Guardiola (Alexanko) ja Eusebio.

Bobby Robsoniga võideti karikavoitjate karikas, Hispaania karikas ja Hispaania superkarikas 1996-97, liiga ja karikate duubel 1998. aastal ja liiga 1998-99 van Gaali kae all. Need jäid sajandi lõpul ka viimasteks trofeedeks.

23.07.2000 sai presidendiks Joan Gaspart. 11.05.2003 toodi klubile järgmine trofee, kuid sedakorda korvpallis, mil klubi võitis esimest korda Euroliiga. 15.06.2003 sai presidendiks Joan Laporta, millega algas uus tõus. Klubi värve hakkasid kaitsma sellised nimed nagu Ronaldinho, Giuly, Deco, Larsson ja Eto'o.

Barca jalgpallimeeskond on võitnud oma ajaloo jooksul 17 korda Kataloonia liiga, 2 Latin karikat, 4 Euroopa karikavõitjate karikat, 1 Euroopa karika, 1 Euroopa superkarika, 24 Hispaania karikat, 6 Hispaania superkarikat ja 16 korral on võidutsetud Hispaania liigas. Barca on ainuke klubi kontinendil, kes on esindatud Euroopa karikatel alates 1955. aastast.