Hr. Toomas Vitsut
Abilinnapea
Tallinna Linnavalitsus
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn

13.03.2002.a.

RE: Teie 12. veebruar 2002 nr LV-1/02/1095

Lgp hr Vitsut,
Täname Teid teistkordse järelpärimise eest. Siinkohal meie vastused:
1. Staadioni finantseerimisest. Lepingute kohaselt saab AS-il FCF Lilleküla Jalgpallistaadion olema kaks aktsionäri – MTÜ Jalgpalliklubi FCF ja Tallinna Linn. Seega tuleb ka staadioni ehituse finantseerimist vaadelda nendes alalõikudes, mille ulatuses on kumbki osapool on rahastamist korraldanud (ning seda hoolimata allikast) ja mille põhjal seetõttu jaotatakse osapoolte vahel aktsiaosalusi. Seega, laiendades mõnevõrra meie 08.02.2002.a. saadetud kirjas esitletud finantseerimisstruktuuri, on ülevaade selline:
a) Tallinna Linn 24,983,951 krooni, mille vastu tekib linnal osalus vastavalt 08.08.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud “Aktsiaseltsi FCF Lilleküla Jalgpallistaadion aktsiate ostu-müügi raamleping”u punktidele 2.1, 2.2 ja 2.13, sealhulgas:
- 9,983,951 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt 09.04.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingu punktidele 5.2.4 ja 5.2.5;
- 15,000,000 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt ülalmainitud aktsiate ostu-müügi raamlepingu punktile 2.3.
b) Tallinna Linn 14,414,507 krooni, mis kanti JK FCFile vastavalt 09.04.2001.a. JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingu punktile 5.2.6 ning mille ulatuses on JK FCFil kohustus teostada vastavalt sama lepingu punktile 5.1.4 hiljemalt 15.09.2003.a. Marta tn ja harjutusväljakute juurdepääsutee. NB! Kuna mainitud rahasummaga kaasneb JK FCFi reaalne investeerimiskohustus staadionivälisesse infrastruktuuri, ei saa linn selle eest osalust staadioni AS-is. Tööde nimekirja leiate mainitud lepingu Lisast nr 2;
c) Tallinna Linn 450,000 krooni, millega osteti eelnevalt JK FCFi poolt soetatud teede ja parklate allajäävad kinnistud. JK FCF müüs need kinnistud linnale soetushinnaga. Kuna tegemist on jällegi välise infrastruktuuriga, pole antud summa kaasatud linna osaluse arvestusse;
d) JK FCF 87,551,542 krooni (vabandame siinkohal 08.02.2001.a. kirjas ilmnenud ebatäpsuse pärast, kus antud number oli 200,000 võrra suurem), sealhulgas:
- JK FCF rahavoog 35,619,570 krooni.
- FIFA Financial Assistance programm 18,500,000 krooni;
- VIP boksid 12,570,000 krooni;
- UEFA EEAB abiprogramm 10,300,000 krooni;
- 2001.a. riigieelarve 4,000,000 krooni;
- 2002.a. ja 2003.a. riigieelarved 6,561,972 krooni;
Lisaks on Tallinna linn vastavalt JK FCFi ja linna vahel 09.04.2001.a. sõlmitud lepingu punktile 5.2.1 korraldanud staadionivälise infrastruktuuri ehitustöid (teedeehitus, tänavavalgustus ja sadevetekanalisatsioon) mahus 16,201,543 krooni. Tööde nimekirja leiate mainitud lepingu Lisast nr. 1. Need vahendid ei liikunud läbi JK FCFi, vaid meie andmetel otse Tallinna Kommunaalametile. Kuna tegemist on teede-tänavatega, siis mõistetavalt linnale selle investeeringuga osalust staadioni AS-is ei kaasne.
2. Linna poolt üle kantud rahasummade arvelt rahastatud tööde nimekirja oleme esitanud käesoleva kirja lisana, kuna nimekiri tuli piisavalt pikk. Loomulikult on kõiki töid võimalik kinnitada arvete, maksekorralduste ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega.
3. Aktsiakapitali suurusest (vt. ka meie 08.02.2002.a. kirja punkt 1). Nagu nähtub JK FCF ja linna vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügi raamlepingust ning selle Lisaks nr. 1 olevast aktsionäride lepingust, on tehingu iseloom staadioniehitise tõstmine eraldi juriidilisesse kehasse ning selle opereerimisõiguse andmine JK FCFile. Opereerimisest saadavad viljad jäävad operaatorile, millest kaetakse investeeringute tegemise kaudu staadioni kulum. Hinnatavaks kulumi suuruseks aastas on vähemalt 2,000,000 krooni (sissemakse väärtus 40,000,000 krooni ning amortisatsiooninorm 5% aastas), mis moodustab olulisima ja suurima raamatupidamisliku kulukomponendi. Vastavalt Äriseadustikule peab AS-i netovara ehk omakapital olema minimaalselt 50% aktsiakapitalist. Seega annab praegune lahendus ehk 10,000,000 krooni aktsiakapitali ja 30,000,000 krooni ülekurssi meile madalama kriitilise piiri (so 5,000,000 krooni), kus JK FCF ja linn peaksid hakkama ühiselt mõtlema staadioni AS-i aktsiakapitali tõstmise, AS-i reorganiseerimise või lõpetamise peale (Äriseadustik §301), samas kui ainuke omakapitali vähenemise allikas on kulum kui arvestuslik ja mitterahaline kulukompinent. Vastavalt Äriseadustiku §225 lõikele 2 saab ülekurssi kasutada justnimelt kahjumi katmiseks.
4. Täname täpsustuse eest põhikirja ja raamlepingu osas. Antud juhul käsitleme JK FCFi ja linna vahel sõlmitud lepingut põhikirja suhtes ülimuslikuna ning lähtume nõukogu töös sellest, mis aktsionärid omavahel kokku leppinud. Seda näeb ette ka tehingu struktuur, kus JK FCF asutab ASi ja alles seejärel müüb selles osaluse linnale – just see viimane tehing dikteerib koostöö reeglid.
Loodame, et vastasime Teie küsimustele ootuspäraselt.
Lugupidamisega,
Andri Hõbemägi
Peadirektor