Kui üks koondis võtab ühest klubist nii palju mängijaid nagu teeb seda Hispaania koondis, siis on paratamatu, et koos mängijatega on paratamatult tark kaasa võtta ka selle klubi mängustiil, kuid Hispaania koondise puhul on midagi maha jäänud.

Kui palju kordu olen ma lugenud viimastel nädalatel, kuidas üks või teine vastane kiidab hispaanlasi, kuidas nad on kõige paremad ja kõige raskemini alistatav vastane. See tundub olevat tõsi, kuid vähemalt minule tundub, et erinevalt väikesest Tšiilist ja Paraguay'st on paljud suuremad tiimid otsustanud Hispaaniale juba enne mängu valget lippu lehvitada. Oli näha viimases grupifaasi mängus (Tšiili) ning veerandfinaalis (Paraguay), kuidas vastane otsustas Hispaania nende enda mängus ette võtta ja kõrgelt suruda.

Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et Hispaania mängijad ja fännid olid kohati päris hirmul, et nüüd võib kõik lõppeda. Samamoodi lükkas Inter välja Barcelona, kui esimeses mängus Barcelona nende enda stiiliga ette võeti ja kolm väravat löödi, mille järel lasti hispaanlastel selle tavalise palliveeretamise juurde minna.

Miks Portugal ja Saksamaa seda sama ei suutnud teha? Ehk ei läinud hispaanlased mängima selle mõttega, et mäng on juba võidetud, kuid siiski usun, et Portugal ja Saksamaa oleks parema taktikalise valiku korral suurema vaatemängu suutnud pakkuda. Jalgpallimaailmas on viimastel aastatel seoses Barca ja Hispaaniaga tekkinud selline mõtlemine, et las nad söödavad seda palli seal keskväljal, aga kiputakse unustama, et enne sügavale kaitsesse istumist on vaja ka värav lüüa. Lõpuks söödavad nad oma vastase nii surnuks, et kui vaja, ei ole oponendil enam jõudu ründamiseks.

See Hispaania mängijategeneratsioon (ja uued, kes peale on tulemas) on imelisel tehnilisel tasemel ning väikesed Pürenee poolsaare mängijad on täiel rinnal kasu lõikamas FIFA viimasel aastakümnel-kahel võetud suunast, et talendikaid mängijaid väljakul kaitsta ja rohkem vigu vilistada.

Aga nüüd minu võrdluse "Hispaania on vaese mehe Barca" juurde...

Hispaania mängib sama stiili, mis Barca. Seda stiili on Pürenee poolsaarel kutsutud nn "tiki-taka taktikaks". Kas ma olen liiga julge, kui ütlen, et Hispaania esituses on see peapeale pööratud Catenaccio? Taktikaliselt on tegu tõelise innovatsiooniga ning ma pean ütlema, et oma olemuselt on see briljantne, aga olen ma ainus, kes on Hispaania mänge ülimalt igavaks pidanud? Hispaania eesmärk ei tundu olevat väravate löömine, vaid vastase surnuks söötmine ja siis ühel hetkel nõelamine. Kui vastane laseb Hispaanial oma mängu mängida, siis ollakse lõpuks kümne mehega kaitses, jalad palli järele jooksmisest kanged.

Võib ju öelda, et vastased ei lase Hispaanial rünnata, aga reaalsuses olen vähemalt mina korduvalt näinud, et kui Hispaania mängijad tahavad väravaolukordi luua, siis nad seda ka suudavad, kuid seda kiputakse tegema väga lühikestel ajaperioodidel, kuni pall jälle keskväljal ühe küljejoone juurest teise juurde hakkab veerema. Kipun arvama, et Hispaania ei soovigi väga sinna vastaste värava alla pugeda, sest siis tekib oht, et vastane saab kontraid, nagu sai Šveits, ja oleme ausad, kiirus pole enamuste hispaanlaste tugevaim külg.

Barca tahab kogu aeg rünnata ning eks neil on ka paar lisaelementi, või õigemini üks suur lisaelement, mis selle taktika veelgi briljantsemaks muudab. Hispaanial seda X-faktorit pole ning seetõttu mängivad nad nagu nad mängivad ja mina julgeks tuua paralleele Catenaccio ja Tiki Taka Taktika vahel. Üks tapab mängu sellega, et ei anna vastastele absoluutselt ruumi ning teine sellega, et ei anna vastastele palli.

Loodan igatahes, et Holland ei tee sama viga, mida tegid Saksamaa ja Portugal ning mängivad pühapäeva õhtul veidi julgemalt, et hispaanlased ei saaks tund aega palli veeretada ning teise poolaja 60. ja 70. minuti vahel 1:0 juhtima minna. Ehk annab Wesley Sneijder oma juhendajale Bert van Marwijkile portugallase Jose Mourinho telefoninumbri...