Tallinna Flora juhendaja rääkis pärast 2:1 võitu Lincolni üle, et tema hoolealused said mängu hästi käima, kuid 2:0 eduseisus tulid sisse lohakused.

Flora peatreener Norbert Hurt: "Mäng oli kõrge tempoga. Oli selgelt näha, et vastane suutis palliga mängida ja vajadusel ka palli hoida. Meie olime rohkem domineerivam pool, nemad rohkem rünnakule ja kontrate peale orienteeritud. Saime hästi mängu käima. Kui läksime 2:0 ette, siis muutusime natuke lohakaks ja lasime neil mängu tagasi tulla. Lõpupoole oli juba mäng lahtisem."

"Mõnes kohas tulid lohakused sisse. Sellised mängud nõuavad 90 minutit 100-protsendilist kontsentratsiooni. Nagu näha, suudab siin iga meeskond mängida. Oleksime pidanud näitama rohkem teravust ka kaitsetöös, hoidma liinid tugevatena ja vastaste ründajatega kaasa jooksma."

Kas Flora sai hakkama oma eesmärgiga - suruda oma mängutempo peale? "Oli tunda, et initsiatiivi oli rohkem meil. Aga meil ei olnud eelnevalt aimugi, kui palju mängu meie kätte võib tulla ja milliseks see mäng kujuneb. Selles osas saime oma ülesannetega hakkama."

"Seda [vastaste väravat] ei oleks tohtinud lasta. Sellistes olukordades tuleb hambad ristis seista ja teha kõik selleks, et jalg pallile ette saada või ründaja kinni saada. Loomulikult teeb see meie elu raskemaks ja järgmine kord peame olema teravamad."

Kas kordusmängus tasub rohkem minna seisu hoidma või oma mängu mängima? "Peame lähipäevade jooksul mängu täpsemalt üle vaatama ja järeldused tegema. Ega me ei tea täpselt, kuidas vastane oma kodus suudab mängida, nii et sellele meil veel vastused puuduvad."

Kui palju jäädakse kahetsema Albert Prosa realiseerimata võimalust? "Ega siin midagi taga nutta ei ole. See oli selge märguanne, et tuleb teha tööd väravavõimaluste realiseerimise kallal."