Katari õigused korraldada 2022. aasta MM-i on taas küsimärgi alla seatud, kuna kaks sinna inimõiguste järgimist uurima läinud Suurbritannia kodanikku kadusid.

Pärast seda, kui Katarile 2022. aasta MM anti, on riik olnud enneolematult suure tähelepanu all ja sealsete võõrtööliste raske elu on olnud mitmel pool teemaks.

Isegi FIFA pole saanud silma kinni pigistada selle ees, kui halvasti on seal peamiselt vaesetest ja rahvarohketest Aasia piirkondadest pärit migrante koheldud, ning Katari juhtidelt on nõutud, et nad situatsiooni parandaks.

Katar on küll võtmas samme, et tööliste, kes on kahtlemata MM-staadionite ja sellega seotud infrastruktuuri ehitusse suurel hulgal kaasatud, olukorda parandada, kuid kui efektiivsed need olema saavad, pole kindel.

Nad on alustanud süsteemi reformimist, kuid paljud töötajad on veel jätkuvalt sisuliselt 21. sajandi orjad, kuna nad ei saa senise kafala-süsteemi järgi riigist lahkuda, olles seotud tööandjast "sponsoriga", kes aga võib neid sisuliselt sunniviisiliselt koju naasemast hoida.

Kui nad üritavad oma sponsori juurest põgeneda, lõpetavad nad tõenäoliselt kinnipidamisasutustes.

Viimastel kuudel veidi väiksemaks muutunud tähelepanu on nüüd taas kasvamas, sest kaks Briti uurijat kadusid pärast 27. augustil riiki saabumist.

Krishna Upadhyaya ja fotograaf Ghimire Gundev, mõlemad Nepali päritolu, sõitsid Katari, et uurida sealsete Nepali töötajate tingimusi, kuid kardetakse, et nad on ametivõimude poolt kinni võetud.

GNRD, Norras baseeruv õigustele ja arengule keskenduv ülemaailmse haardega organisatsioon, kelle palgal mõlemad on, on Katari ametivõimudele arupärimisi esitanud, aga pole vastust saanud.

Tegu poleks ka esimese korraga, kui välismaalt pärit ajakirjanikud on Kataris toimuvat uurima minnes vahi alla sattunud.

Katari MM peaks olema üheks jututeemaks esmaspäeval, kui kohtub FIFA töörühm, mis üritab muu seas lähiajal paika panna seda, millistel kuupäevadel turniir võiks toimuda, sest tavapärasel juunikuisel ajal on tõenäoliselt Kataris jalgpalli mängimine võimatu.