Koos Kataloonia presidendi visiidiga saabus Eestisse ka Eesti aukonsul Barcelonas JOSEP LLUIS ROVIRA, kes on FC Barcelona juhatuse liige ning üks klubi asepresidentidest. Härra Rovira oli nõus andma Soccernet.ee töötajatele eksklusiivintervjuu, mille nüüd täies pikkuses ka ära toome!

Härra Rovira, äkki saaksite alustuseks seletada Barcelona töökorraldust?
See on suhteliselt keeruline, kuid püüan - Barcelonal on 31 juhatuse liiget ning neile allub omakorda 64 assistenti. Samas jaotub ka juhatus kaheks, sest tegelik juhatus on president ning 20 asepresidenti. Töö on klubis jaotatut valdkondadeks ning need 21 isikut ongi erinevate valdkondade presidendid. Minu erialaks on jalgpall, mis on neist kõigist arvatavasti raskeim.

Samas ei tegele te ju loomulikult kõigega, mis puudutab jalgpalli?
Seletaks seda nii: jalgpalli valdkonna presidendiks olemine tähendab vastutust kõige selle eest, mis pole tehniline nagu näiteks treeneritöö ja mängijate ostmine. Meil on 2000 last, 13 meeskonda ning lisaks veel ka jalgpallikool. Mina vastutan kõige selle eest, kuid tehnilised tööd jäävad teiste teha.

Mis teeb teie arust FC Barcelona teiste klubidega võrreldes erilisemaks?
Barcelonat kirjeldab võibolla kõige paremini kolm eripära võrreldes teiste klubidega, mis siis kokku peaksid moodustama just selle atmosfääri, mis meie klubi eriliseks teeb. Esiteks on meil üle 100,000 ametliku liikme � igas vanuses, staatuses jne�

Loomulikult on ka mitmeid fänniklubisid?
Selge see ja tegelikult võib seda pidada teiseks punktiks. Maailmas on praegusel hetkel üle 1300 mitteametliku fänniklubi, mis toetavad Barcelonat ning nende liikmete hulka me ei tea. See on just seetõttu, et nad pole Barcelonaga otseselt seotud. Kuid me võime lihtsalt eeldada, et kõigis nendes klubides on kokku ikka väga tohutu arv inimesi. Rõhutamist vajab ka fakt, et need üksused on tekkinud kõikidele kontinentidele.

Ja kolmandaks eripäraks on?
Kui eelmised punktid polnud nii väga spordiga otseselt seotud, siis viimane eripära on. Nimelt pole Barcelona lihtsalt jalgpalliklubi, vaid hoopis üksus, mis tegeleb 13(!) erineva spordialaga, kus mitmes oleme me maailma absoluutses tipus. Kõik see aga loobki Barcelonast maailma kõige erilisema klubi.

Kuidas kujuneb klubi sisene atmosfäär?
Klubi siseselt sõltus atmosfäär ainult tulemustest (naerab). Kui Barcelonal läheb hästi, siis on tuju kõigil hea, kui ei lähe, siis on halb.

Barcelonal lasub ju alati võitjakohustus?
Me alustame igat hooaega eesmärgiga, et me võidame karikaid. Barcelona peab alati võitlema esimese koha eest ning seda igal turniiril � selles pole vähimatki kahtlust. Kui me ei suuda seda eesmärki saavutada, siis oleme loomulikult pettunud. Samas anname endale ka aru, et on võimatu kõike igal aastal võita.

Kuid see hooaeg pole teie klubi jaoks just kõige parem olnud.
See aasta pole tõesti olnud hea aasta, kuigi saavutasime ühe eesmärgi � pääsu järgmise hooaja Meistrite liigasse. Samuti oleme me veel King Cupi konkurentsis � poolfinaalis. Kui võidame selle turniiri, siis see tasakaalustaks seda hooaega, kuid loomulikult poleks ka see täielikult rahuldust pakkuv.

Milliseid ettevalmistusi on Barcelona teinud juba järgmiseks hooajaks?
Üheks konkreetseks ettevalmistuseks on loomulikult uute mängijatega lepingute sõlmimine. Nüüd, kus me ka teame, et pääsesime Meistrite liigasse, hakkame ka konkreetsemaid otsuseid vastu võtma.

Mängijad on juba välja otsitud?
Jah, ning arvatavasti hakkame nende meestega lepinguid alla kirjutama järgmise nädala jooksul. Me ei alusta loomulikult alles läbirääkimisi, vaid meil on juba eelkokkulepped sõlmitud. Nüüd tuleb aga juhtkond ning tehniline personal kokku, et siis lõplikud otsused vastu võtta.

Nimetate äkki mõned nimed?
Mängijad on kõik muidugi väga tuntud. Näiteks argentiinlased Javier Saviola ja Juan Roman Riquelme või brasiillane Giovanni. Samuti Francesco Toldo Fiorentinast ja Sol Campbell Inglismaalt. Kokku arutame nii umbes kuue kuni kaheksa mängija üle.

Kuidas Teile isiklikult meeldib näiteks Javier Saviola?
Mulle ta isiklikult meeldib, kuid see ei ole otsustav faktor, sest tuleb kaaluda ka teisi punkte � raporteid mängija kohta ning loomulikult tuleb mängu ka raha aspekt. Sageli on nii, et tahaks ühte või teist mängijat osta, kuid raha võib olla liiga suureks probleemiks.

Kuidas on olukord praegu Frank de Boeriga, kellele määrati UEFA poolt aastane mängukeeld?
Me toetame teda 100% ning seda mitte sellepärast, et ta on meie mängija, vaid seetõttu, et me tõesti usume, et ta pole süüdi. Me ei väida, et analüüsid on valed, vaid me lihtsalt arvame, et ta tarbis seda ainet ise sellest teadmata. Isegi praegu kui ma siin sööks, ei teaks ma täpselt, mida see toit sisaldab.

Kuid ikkagi � mis on praegu Teie arvates suurimaks probleemiks?
Praegusel hetkel on väga ebaselge, millised ained on keelatud ning mis pole. Kui võrrelda ROKi, UEFA ja FIFA keelatud ainete nimekirju, siis on nad kõik erinevad. Need peaksid kuidagi ühtlustuma, et tekiks selgus. Samuti peaks eraldatama juhtumis, kus sportlane tarvitab mingit ainet kogemata või siis tahtlikult oma vormi tõstmiseks.

Frank de Boer on praeguse UEFA otsuse nüüd edasi kaevanud. Kas ta võib võita?
Me loodame, et ta saab järgmisel hooajal mängida. Me aitame tal kohtus ning mujal võidelda ja me usume temasse. Kuid on ka suhteliselt suur võimalus, et praegune otsus jääb muutmata.

Kas on teada, mis Frank de Boer tegema hakkab, kui otsus ikkagi jõusse jääb?
Ei mängi aasta otsa jalgpalli. Kahjuks ei suuda mina sellele küsimusele vastata, sest tema peab ikkagi ise otsustama. Ta pole enam nii noor, et võiks ühe aasta raisku lasta. Kuid me ikkagi loodame, et ta saab järgmine hooaeg mängida.

Mis oleks de Boeri süütuse kõige tugevamaks argumendiks?
Inimesed on väga erinevad, kuid ma võin täiesti kindlalt väita, et Frank de Boeri puhul on asi selge - et see mees ei oleks mitte mingil juhul teadlikult keelatud aineid kasutanud, ta lihtsalt pole selline inimene.

Mida Te teate üldse Eesti jalgpallist?
Ausalt öeldes, ei tea ma midagi erilist. Tean, et Eesti meistriliigas on 8 klubi ning, et nad mängivad üksteisega 4 korda. Samuti tean, et kõige tähtsam klubi on FC Flora, mis on asutatud kümme aastat tagasi ning nad ehitavad endale praegu uut staadionit. Samuti olen loomulikult kuulnud ka Eesti-Hollandi mängust, mis oli Eesti jaoks väga traagiline. Lisaks olete mitmeid kordi mänginud Andorra vastu. See olekski vist kõik.

Kuid keda te teate Eesti mängijatest?
Hispaanias mängib praegu Celta Vigo eest Valeri Karpin, kes on küll venelane, kuid pärit Eestist ning tean ka Derby County väravavahti (Mart Poom), kelle nimi küll hetkel ei meenu.

Pärast Eesti � Hollandi mängu tekkisid kuulujutud, et mängul käis vaatleja FC Barcelonast � on see tõsi?
Ma ei arva, et siin keegi oli. Ma küll täpselt ei tea, kuid ma ei usu, et oli.

Mida arvate Teie praegu kõikjal arutatavast muudatusest, et väljakul peaksid olema kaks kohtunikku?
Selles probleemis on kaks arvamuste rühma. Üks neist ütleb, et pole loogiline, et praegusel tehnikaajastul ei saa kindlaks teha, kas oli penalti või värav või kas üks mängija lõi teist. Nende arust pole olukord lihtsalt loogiline. Olemas on kaamerad ja võib kasutada kahte kohtunikku jne� . Teine grupp aga tahab, et jalgpall jääks samaks. Praeguses olukorras kaasneb mängule ka fanatism, mis järgneb kohtuniku vaieldavale otsusele juba mängujärgsel päeval. See on kirjeldamatu tunne, kui fännid kohtuvad ning hakkavad mingi sündmuse üle vaidlema ning elavad kogu mängu taas eneses läbi. Kui praegust olukorda muudetaks, siis kaotaks jalgpall suure osa sellega kaasnevast fanatismist.

Kas oskaksite rääkida võibolla ühe lühikese loo, mis kirjeldaks kogu seda melu, mis ümbritseb jalgpalli?
Mul on neli poega ning üks lapselaps. Kogu melu jalgpalli ümber seletab võibolla kõige paremini näide, et kõik nad viis said FC Barcelona liikmeteks enne sündi. Kui ma sain teada, et mu poja naine sünnitab tütre ning teades, et ta nimeks saab Claudia, läksin ma otseteed kontorisse ning vormistasin ta FC Barcelona ametlikuks toetajaks. Täpselt sama tegin ma varem ka oma poegadega.

Mis oleks see, mida ütleksite jalgpallifännidele?
Väga tähis asi, mida tasuks meeles pidada on see, et elus saab kõike muuta � autot, usku, naisi jne�, kuid MITTE iialgi ei saa sa muuta oma lemmikklubi. See, kes toetab näiteks AS Romat, ei lähe kunagi AC Milani toetajaks, vaid jääb oma klubiga surmani. Selline reegel kehtib kõigi klubide puhul, kus on pikemaajalised traditsioonid.