Kui Itaalia koondise ründevalik on viimastel aastatel kohati hõredaks muutunud, siis tänavu peab koondise treener Cesare Prandelli tõenäoliselt nuputama, keda MM-iks koju jätta.

Itaalia MM-koondises võib ründeliinis koha garanteerituks lugeda vaid Mario Balotelli, kuid ülejäänud 3 või 4 kohta on vabad ja konkurente on palju.

Kui veel aasta eest oleks võinud oodata, et Balotelli ründepartner Milanis Stephan El Shaarawy on kindel mineja, siis vigastusi täis hooaeg jätab tema MM-unistuste täitumise tõenäoliselt tulevikuks.

Küll on Brasiilias toimuva MM-finaalturniiri eel palju tähelepanu tõmmanud mõned teised noored talendid ja uued tulijad.

Prandelli meeldiv peavalu

Tänavuse hooaja Serie A edetabeleid kroonivad peamiselt Itaalia päritolu väravakütid ning erilise tähelepanu all on viimastel nädalatel kaks nime.

Kui seni liiga parimaks väravakütiks oleva Fiorentina mehe Giuseppe Rossi kaasamine vigastusest tervenemise korral Mario Balotelli peamise ründepartnerina tundub samuti kindel, siis Ciro Immobile ja Mattia Destro valmistavad Cesare Prandellile tõsist, kuid meeldivat peavalu.

Immobile on olnud tänavuse hooaja ehk stabiilseim väravakütt Serie A-s. Hea väravavaistuga väle Torino ründemees, kes oleks äärmiselt efektiivne relv kontrarünnakutel, on löönud 13 väravat ning teinud seda lausa 12 erinevas mängus. Viimases 15 mängus on ta kuivale jäänud vaid neljal korral.

Äsja 24-aastaseks saanud Immobilest aasta ja üks kuu noorem Destro on aga hiljuti selja taha jätnud umbes poolteist aastat kestnud pidevad vigastusprobleemid ja on Rudi Garcia juhitavas Romas kiiresti tõestama asunud, et tema näol on tegu ühe Serie A parima väravalööjaga. Kõigest 9 mänguga, neist peaaegu pooled vahetusmehena, on ta võrku sahistanud juba 6 korda.

Kui Destro peab oma head vormi jätkama, et Prandelli kutse ära teenida, siis Immobile puhul on käimas kõlakad, et ta kutsutakse koondisesse juba 5. märtsi sõprusmänguks Hispaaniaga.

Loomulikult ei saa ära unustada teist Torino mängijat ehk Immobile meeskonnakaaslast Alessio Cercit, kes on viimasel kahel hooajal heas hoos olnud ja teeninud muuseas ära Manchester Unitedi tähelepanu.

Veidi ebatavalise stiiliga Cerci, kes erinevalt teistest Itaalia ründemeestest armastab küljejoone lähedal olla, on tänavu vaatamata äärepoolkaitses mängimisele juba üle 10 värava löönud ning on kindlasti jokker, keda Prandelli oma kaardipakki sooviks.

Alternatiiviks kõigile ülalmainitud nimedele võib olla Juventuses laenul viibiv Pablo Osvaldo, ent palju sõltub sellest, kui palju ta Antonio Conte käe all mänguaega teenib. Prandelli töötas koos Osvaldoga Fiorentinas.

Vanade kangelaste uus noorus

Väravaküttide valikusse võib teoorias mahtuda aga ka kaks "vanameest", kes on tänavu Immobile ja Destroga sarnases hoos olnud.

Alberto Gilardino ja Luca Toni, kes suutsid mõlemad 2006. aasta MM-tiitlini jõudmisesse väravatega panustada, võivad uskumatul kombel 8 aastat hiljem uuesti suurturniirile sõita.

Kui ehk kuulsaim Itaalia veteranründaja Antonio Di Natale on tänavu olnud vaikne, siis Gilardino ja Toni on vastavalt Genoa ja Hellas Verona eest mõlemad teise nooruse üles leidnud.

Mõlemad mehed on Prandellile väga tuttavad, sest sarnaselt Osvaldole kuulusid nad pikalt tema edukasse Fiorentina meeskonda ja siis suutis Prandelli meestest maksimumi välja võluda.

Mitmekülgsust ja kavalust pakkuv Gilardino on tänavu Genoa eest kirja saanud 11 väravat, kuid Toni, kes toob lauale füüsilise võimsuse ja peamängu, mida ehk teised Itaalia mängijad ei paku, on selle üle trumbanud 12 väravaga. 36-aastase Toni numbri teeb veelgi muljetavaldavamaks fakt, et tema on selleni jõudnud vaid ühe penaltiga.

Samas on Itaalia meedia andmeil viimase kaasamine vähetõenäoline. Gilardino kutsumine noorte meeste seltskonda on aga muutumas aina reaalsemaks.

Kogenud mängijate seast võib leida ka alternatiive loovamaid mängijaid valides.

Kuigi Francesco Totti naasmine tundub võimatu, siis Parmas suurepärases hoos olev Antonio Cassano pakub Prandellile imelist talenti, mis võib ühe puutega mängu saatuse otsustada, ning hiljuti Hiinasse siirdunud Alessandro Diamanti omakorda töötahet, julgust ja ettearvamatust, millel oli positiivne mõju Itaalia kahe aasta tagusele EM-turniirile.