Tänavuste jalgpalli maailmameistrivõistluste pilgupüüdjaks on vutimeeste soengud - kõigis vikerkaarevärvides, igas pikkuses ja igal kujul või hoopis ilma.

Jalgpallimood 2002 dikteerib: lühike kukal on lootusetult 'out' - välja arvatud kaotajatel meeskondadel.

Moes on irokeesilakk, salkus juuksed, kiilaspea, 70.-te aastate lehvivad lokid ja soengud, mis peaksid vastasele hirmu nahka ajama.

Pärast esimest jalgpallinädalat paistab, et vutimees tuleb mängudele pigem ilma jalgpallisaabaste kui ilma juuksevärvita.

Jaapani mainekas soengustilist Aki Watanabe, kelle käe alt tuleb Jaapani meeskonna prantslasest treeneri Philippe Troussier' pea, räägib, et juuksed on ainus koht, kud jalgpallur tänapäeval saab oma eripära väljendada.

Jalgpalli piiravad nii paljud reklaamilepingud, et mängijate riietuses ei tule vähimadki kõrvalekalded kõne alla.

"Juuksed on ainus, mille üle tal veel kontroll on," ütles Watanabe Reutersile. "Kui ta tahab teatada, et on sõdalane, kannab ta irokeesitukka. Kui ta tahab vastasele teatada, et hoia eest, olen kõva mees, ajab ta pea paljaks."

Watanabe sõnul on üldise globaliseerumise ajal saanud jalgpallurist palgasõdurid, kes võistlevad kõrgeima tasu eest. Et silma torgata, peab teistest eristuma sinu juuksevärv ja soengustiil.

Soenguauhind kuulub tänavu vaieldamatult nigeerlasele Efe Sodjele, kelle pead kaunistab üksik rahvusmeeskonna värvides roheline habemetutt. "Mu naine näeb selle kallal tundide kaupa vaeva," sõnab mees ise.

Inglise meeskonna kaptenil David Beckhamil ei ole küll vaja enese näitamisega vaeva näha, aga siiski räägitakse tema alatasa muutuvatest soengutest vähemalt sama palju kui pallimänguoskusest.

Argentina jalgpallis tulid pikad lehvivad lokid moodi nelja aasta eest, kui rahvusmeeskonna treeneri ametist lahkus Daniel Passarella. Tema nõudis, et kõigil mängijail oleks lühikesed juuksed.

Toona Madridi Realis mänginud Fernando Redondo keeldus oma rahvusmeeskonnas mängimast, sest tal tekkisid Passarellaga ideoloogilised vastuolud, mis muuhulgas puudutasid ka soengut.

Aasia juhtivateks vutimaadeks tõusvate Jaapani ja Lõuna-Korea mängijad ei rõhu niivõrd soengustiilile kui juuksevärvile.

Loomulikku musta värvi väjakul naljalt ei näe. Jaapani meeskonnas on kasutuses seitse erinevat värvitooni helepruunist erepunaseni.

Paistab, et tavapärast juukselõikust demonstreerivad vaid kaotajad meeskonnad. Näiteks on Cost Ricale 2-0 kaotanud Hiina jalgpallurid kõik korralikult pöetud kukalde ja tukkadega. Ka Saksamaale alla jäänud Saudi Araabia vutimehed ei uhkelda soengutega.