Ebaõnnestunud hooaja tõttu suure võlakoorma alla mattunud JK Tallinna Kalevi juhtimises puhuvad uued tuuled - tiimi president Raimo Nõu taandub aktiivsest juhtimisest ning klubi läheb Eesti Jalgpalli Liidu saneerimise alla.

Mitmete klubile lähedalseisvate isikute sõnul küündib Kalevi võlg koguni kuuekohalise arvuni - erinevate allikate andmetel on võla suuruseks vähemalt 150 000 eurot, mis on suures osas tekkinud just käesoleva hooajaga.

Just seetõttu otsustas jalgpalliliit kokkuleppel Kalevi juhtkonnaga ohjad enda kätte võtta ning alustada saneerimisprotsessiga, et klubile taas jalad alla saada. 

Sellega seoses korraldati pisut ümber ka klubi juhtimine - seni nii meeskonna igapäevatöö kui ka üldisema poolega tegelenud klubi president Raimo Nõu taandub aktiivsest juhtimisest ning Kalevi uueks tegevjuhiks saab igas valdkonnas senine noortetöö juht Sigrid Karpova, kes on varasemalt tegutsenud nii FC Flora kui ka Operi Jalgpallikooli tegevjuhina.

Karpova ise jäi kogu protsessi kommenteerides äärmiselt kidakeelseks. "Klubisiseselt said tehtud kaadrimuudatused, mille tulemusena jätkan mina tegevjuhina ning Raimo presidendina. Mina tegelen igapäevaste asjadega, tema tegeleb suuremate projektidega," sõnas Karpova, keeldudes edasistest kommentaaridest.

Raimo Nõu aga oma taandumist kommenteerides saneerimisprotsessi otseselt ei maininud. "Ma olen vahelduva eduga 12 aastat seda tööd teinud ja nii oma terviseprobleemid kui ka mõned muud asjad langesid sobivalt kokku, nii et saan võtta mõneks kuuks aja maha ja Sigrid Karpova asub tegevjuhiks," seletas kalevlaste pikaaegne juht.

"Taandun seega lihtsalt klubi presidendiks. Laiendame klubi juhtimist ning seeläbi peaks klubi muutuma tugevamaks. Mul avaneb aga hea võimalus veidi puhata."

Lisaks on Nõu sõnul väiksemad ka klubi võlgnevused. "Võlad on sellest (150 000 eurot) umbes poole väiksemad ja moodustavad aastakäibest vähem kui neljandiku. Pankrotis me kindlasti ei ole, kuigi on kuulujuttude levitajaid, kes püüavad olukorda destabiliseerida ja meie probleeme üle võimendada."

"Klubi pidas arutelusid võimaliku partnerluse mõnede välismaalastega, kuid nii klubi kui liit leidsid, et see pole hea lahendus. Tõsi - kuna mingist allikast peab raha siiski tulema ja sponsorlus, piletitulu ning muud Euroopa jalgpallis igapäevased tulud pole Eesti klubijalgpallis kahjuks aktuaalsed, siis olin seda mingil määral ka lahendusena aktsepteerimas," lisas Nõu.

Talvine plaan kukkus läbi

Veel eelmise aasta lõpus sai Kalev jalgpalliliidult 30 000 eurot laenu, mis oli mõeldud eelnevate võlgnevuste katmiseks. Toona seati tingimuseks, et klubi annab alaliidule iganädalaselt oma majandustegevuse kohta aru ning aruka majandamise korral laen nullitakse.

"Muidugi ei ole meil kõige kergem aeg, aga hullem on siiski möödas. Nii hull meil enam pole kui kaks-kolm aastat tagasi," sõnas Nõu jaanuari alguses Eesti Päevalehele.

Tegelikkus osutus aga risti vastupidiseks - uueks hooajaks suuri plaane seadnud ning hulganisti välismängijaid palganud Kalev vajus võlameres sipeldes üha sügavamale ning lõpuks ei jäänudki muud üle, kui jalgpalliliidu päästerõngas vastu võtta.

EJL-i presidendi Aivar Pohlaku sõnul on jalgpalliliidu peamiseks ülesandeks klubi rahalise poole kordasaamine. "Erinevaid võimalikke arenguid sai Kalevi presidendi Raimo Nõuga arutatud pikalt ja lõpuks valiti ühiselt välja klassikalise saneerimisprotsessi tee," sõnas Pohlak. "Rõhutan, et kõik kõnealune on toimunud Kalevi senise juhatuse heakskiidul."

"Klubi tegevjuhtkonnas sellega seoses muudatusi tehtud ei ole ja see jätkab endises koosseisus, samuti jätkab Raimo Nõu klubi presidendina, tõsi, tema volitused on vastavalt saneerimisprotsessi loogikale piiratud."

Nõu ise jäi Kalevi rahalist seisu kommenteerides üldsõnaliseks. "Kahtlemata võiks see olla parem, kuid eks me oleme selle nimel kogu aeg pingutanud ja võimalusi otsinud. Kahjuks algas esindusmeeskonna hooaeg kehvasti ja mitmed nii-öelda ootel olnud partnerid kaasa ei tulnud, kuid oleme edasi pingutanud."

Õlekõrreks kunstmuruväljak?

Üheks jalgpalliliidu suurimaks abimeetmeks on amortiseerunud Kalevi kunstmuruväljaku kattevahetus, millega loodetakse klubile luua korralik tuluallikas. 

"Ühe meetmena klubi majandusliku seisu parandamiseks vahetatakse veel sel sügisel välja Kalevi staadioni kunstmuru, mis suurendab klubi rahavoogu rendituludest, kuna nimetatud väljak on üks enam kasutatud amatöörmeeskondade mängupaiku," selgitas Pohlak investeeringu tagamaid.

"Uus väljak tuleb analoogne Sportland Arenale, mis tähendab, et kui eelmisel talvel oli Tallinnas vaid üks omataoline kummipadjal kunstmuru, siis järgmisel saab neid olema koguni viis - Sportland Arena, EJL-i väljak Sportland Arena kõrval, Lilleküla Jalgpallihalli kunstmuru, Hiiu staadion ja Kalevi keskstaadioni kunstmuru."

Kalevist uut TVMK-d ei saa

Pohlaku kinnitusel ei mõjuta saneerimine Kalevi esindusmeeskonna osalemist Premium liigas, samal ajal peab liit oluliseks ka kalevlaste noortetööd ja ajalugu.

Mäletatavasti on viimase kümnendi jooksul Eesti jalgpall juba ühe suure klubi likvideerimise üle elanud - aastal 2008 sai tühjaks FC TVMK rahakott, mistõttu lasti klubil küll hooaeg lõpuni mängida, kuid seejärel kuulus tiim likvideerimisele. Kalevit selline saatus aga ei ähvarda.

"Eesti Jalgpalli Liidu juhatus tegi juba mullu otsuse vajadusel sekkuda Kalevi arengusse saneerimisprotsessi kaudu, kuna klubil on laiaulatuslik noortetöö ja ta kannab endas Eesti jalgpalli ajalooga seotud olulisi väärtuseid," lausus Pohlak.

"Need asjaolud eristavad käesolevat olukorda omaaegsest FC TVMK juhtumist, kus samuti litsentseeritav klubi kaotas maksevõime. Tol korral finantseeris Eesti Jalgpalli Liit klubi esindusmeeskonna mängimist Meistriliigas hooaja lõpuni ja aitas hooaja järgselt kaasa klubi töötajate ja noormängijate liitumisele teiste klubidega."