Jalka konverentsil tutvustati vastust Pulleritsu piinavale küsimusele

3. DETSEMBER 2019 23:20

Ott Järvela

Ajakirja Jalka esimene konverents. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Täna toimunud ajakirja Jalka konverentsi esimese poole ettekanded pidasid õigeusu vaimulik ja harrastusjalgpallur Kaupo Põld, Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur ja Tartu Kõrgema kunstikooli Pallas semiootika lektor Andreas Ventsel ning Postimehe kultuurikriirik Alvar Loog.

Vaata Liisi Troska galeriid konverentsist siit või uudise alt!

Põllu ettekanne käsitles eetikaprobleeme läbi religioosse paradigma – kuidas sobituvad kümme käsku tänapäeva elu ja ühiskonnaga, mille üheks oluliseks osaks on ka jalgpall. Loogi ettekanne pakkus lennukaid mõtteid jalgpallile kaasaelamise teemal. Miks seda teha? Kuidas seda teha? Kuidas seda mitte teha?

Muuhulgas märkis paadunud Viljandi Tuleviku ja Londoni Arsenali toetaja Loog, et ei ole kunagi tundnud soovi liituda Eesti koondise fänniühenduse Jalgpallihaiglaga ning kuigi ta väga austab nende pingutusi Eesti koondise mängudel, jääb neist sageli kunstlik mulje.

Viljandi Tuleviku toetajana staadionil nähtud fännitegevuse resümeeris Loog tõdemusega, et on näinud kümneid fännirühmitusi tulemas ja minemas, "kusjuures üldjuhul kehtib reegel, et mida suurema mürtsuga areenile tullakse, seda kiiremini sealt lahkutakse ehk ere leek ei põle kaua".

Enne konverentsi avaldatud semiootikateadlase Ventseli ettekande tutvustuses andis ta vastuse küsimusele, mis teeb jalgpalli nii eriliseks, et George Orwell on mängu nimetatud lausa sõjaks ilma kuulideta? "Nii radikaalse väite põhjusi tuleb ilmselt otsida jalgpalli ühiskondlikust rollist, täpsemalt selle tähtsusest kollektiivsete identiteetide kujundamisel. Viimasel ajal on jalgpalli hakatud pidama lausa spordi sünonüümiks," sõnas Ventsel tolles tutvustuses.

Semiootikateadlane Andreas Ventsel. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee Konverentsiettekande üheks lähtepunktiks võttis Ventsel Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu 5. septembri arvamusartikli "Jalgpalli kannupoisid", aga mitte selle sisu kriitika, vaid Pulleritsu pahameele eeldatava allika – jalgpalli üha süvenema hegemoonia spordialade maastikul – põhjused.

"Ma ei hakka keskenduma sotsiaalpsühholoogilistele omadustele, miks jalgpallimäng sobitub kõige paremini teatud inimlike nähtustega, vaid püüan lähtuda ennekõike diskursus-teoreetilisest vaatepunktist ja vaatan teda kui diskursust. Küsimus on selles, millele jalgpalli diskursiivne domineerimine tugineb?"

Ventsel selgitas, et jalgpall seostub mitmete teiste ühiskondlike diskursustega ja tõi välja Suurbritannia uurijda Richard Giulianotti poolt teadusajakirjas Soccer and Society avaldatud artiklis välja toodud tingimused, mis on vajalikud jalgpalli hegemooniaks:

jalgpalli arengu seos industrialiseerimisprotsesside ja tänapäevale iseloomuliku tööjaotuse (nii tööaeg kui ka vaba aeg) kujunemisega.
jalgpalli ülemaailmase leviku seos kaubandussidemete, haridussidemete ja koloniaalajastuga.
vabakaubanduse arengu seos jalgpalli rahvusvahelise kaubastamisega.
tehnoloogia arengu seos jalgpalli riikliku ja riikidevahelise auditooriumini jõudmisega.

"Me defineerime jalgpalli pidevalt ümber vastavalt ajastule ja tingimustele. Jalgpalli hegemooniat toodetakse läbi erinevate retooriliste vahendite ja metafooride, sidudes teda erinevate teiste diskursustega, kusjuures jalgpallist ei räägita seejuures kui reeglitega defineeritud mängust. Mida me täna siin konverentsil teeme? Kas räägime reeglitest ja mängust? Ei, me toodame jalgpalli hegemooniat," lausus Ventsel.

Jalka konverentsi on võimalik järelvaadata jalgpalliliidu Facebooki-lehel: