Jalka lugejate küsimustele vastas sedapuhku Paide Linnameeskonna universaal Joseph Saliste, kes rääkis nii oma senisest karjäärist, unistustest kui ka eesmärkidest. 25-aastane Saliste on endale konkreetseks sihiks seadnud välismaale mängima pääsemise ja ka koondise põhikoosseisu jõudmise.

• Lugu ilmus esialgselt novembrikuu Jalkas.

Kuidas sinu eesnime hääldama peaks – kas Joosep, Josef, Džousef või mõnel muul viisil? Kas oled nime saanud kellegi järgi? (Eve)
Viimasel ajal on kusjuures see viimane ameerikapärane variant kõige rohkem läbi käinud – meil on meeskonda tulnud päris palju välismaalasi ja nemad ütlevad seda niimoodi. Ma arvan, et nime taust sai alguse sellest, et mu isa käis Ameerikas õppimas. Ka mul oli soov sinna kolledžisse jalgpalli mängima minna ja ehk ennustas mu isa, et nii võib juhtuda! USA-s oleks ju eestipärast Joosepit pisut keerulisem hääldada. Ma olen ise väga rahul, et mul selline äge nimi on – eestipärane olekski ehk natuke igav! Mina ise hääldan seda nime aga ikka eestipäraselt – Joosep.

Millised on sinu esimesed mälestused jalgpallist? (Vaido, Paide)
Esimesed mälestused tulevad lasteaiast. Meil oli lasteaias jalgpallirühm. Teatud treenerid on hakanud lasteaedades lastele paar korda nädalas trenne tegema ja ma arvan, et see on väga lahe – juba alguses pallitunnetus kätte saada. Meil korraldati lasteaias isegi võistlused, mäletan, et sain sealt isegi mingisuguse diplomi ja karika.

Vanemast east ja meestejalgpallist tuleb esimesena ette see, kui olin 17-aastane ja esimest korda meestega nii-öelda tippjalgpalli hakkasin mängima. Mängisime FC Flora duubliga karikasarjas just Paide Linnameeskonna vastu ja kohtumine läks penaltite peale. Ma arvan, et kokku lõime seal äkki 16 või 18 penaltit – mõned mehed pidid kaks korda lööma! Olime seal kõik päris noored, Paidel oli veel väravas praegune Flora väravavahtide treener Aiko Orgla. See oli minu jaoks esimene oluline kohtumine meeste seas, selline, kus oli ka midagi mängus.

Kas läksid FC Florast ära tüliga? Kuidas sa praegu Florasse suhtud? (Pille, Tallinn)
Ei läinud tüliga. Muidugi olen pettunud – kõik tuli minu jaoks väga ootamatult. Mul oli tegelikult äärmiselt hea hooaja ettevalmistus – kui võrrelda ükskõik kellega, kes seal minuga koos olid, siis keegi ei olnud minust üle. Jalgpallis on muidugi nii, et vahel eelistab treener üht, vahel teist mängijat. Meeskonnana läks meil ka väga hästi. Ühel päeval tuli aga Norbert Hurt ja ütles, et nüüd on nii, et otsime sulle mõne teise väljundi.

Õnneks liitusin Narva Transiga ja tegin oma karjääri seni parima hooaja, andsin Premium liigas üheksa väravasöötu ja lõin kuus väravat. Ei saaks öelda, et see oleks halb otsus olnud. Loomulikult oleksin tahtnud välismaale minna ja tänaseks päevaks olen võtnud endale kindla eesmärgi välismaale jõuda – tahan teha korraliku karjääri ja kindlasti ka Eesti koondist aidata. Näen, et vasakkaitse on praegu mu kindel positsioon, kus tahan jätkata, ja näen, et koondises on sellel positsioonil praegu vägagi võimalik sinna vahele trügida ja ise õiget mängu näidata.

Kas tunned ennast petetuna, et Paides lubati sulle keskpoolkaitsja kohta, aga lõpuks oled ikka palju mänginud äärekaitses? (David, Tartu)
Kui mina Paidega liitusin, ei olnud veel meeskonnas Sergei Mošnikovi. Ise soovisin poolkaitsesse minna, alustasin hooaega hästi ja kohe kolme väravaga, aga point oli pigem selles, et Mošnikov, Andre Frolov ja mina oleme sellised mängijad, kes võiksid kõik põhikoosseisus olla, ning seetõttu tuli leida mingi alternatiiv, sest Mošnikovi me vasakkaitsesse vast ei pane! Minu jaoks oli see väga okei, sest olen oma karjääris vasakkaitses ehk kõige rohkem mänge mänginud. Tänaseks päevaks, kui oleme tabelis teisel kohal, on see end ka õigustanud. Seda vormi ja hoogu tuleb nüüd hooaja lõpuni hoida. Arvan, et vasakkaitse on minu õige positsioon.

Kes on sinu iidol või sinu positsiooni lemmikmängija, kelle taseme poole püüdled? (Merli Lehtlaan)
Kui olin noorem, siis vaatasin muidugi Ronaldot ja Messit, võib-olla alles hilisemas vanuses hakkasin analüüsima, et mida minu positsiooni mängijad teevad. Vasakkaitses on mul tekkinud kaks sellist mängijat – üks on Marcelo ja teine on Sergio Reguilon, kes hetkel Tottenhamis mängib. Reguilon on ka noor mängija, kes jookseb hästi palju ja tahab samuti rünnakule kaasa minna. Marcelo on ka väga ründav mängija, aga minu meelest tal kaitseomadused vaat et puuduvad! Vahel ongi äärekaitses nii, et kui sul on keskkaitses väga tugev mängija kõrval, on äärelt lihtne rünnakusse minna, sest tead, et keegi teeb sinu eest kaitsetöö ära. Kui Marcelol on Real Madridis Sergio Ramos kõrval, siis ta saabki alati rünnata, sest Ramos lapib kõik ära, mis on vaja lappida. Eestis mängides on aga vaja ka oma kaitseoskuseid arendada ning tegelen sellega igapäevaselt.

Millised on kolm põhiasja, millest iga kaugele pürgiv jalgpallur peaks kinni pidama või mida järgima? (@lisetteteder)
Esimene on järjepidevus. Nii nagu iga asjaga elus: asju tuleb teha järjepidevalt ja mõtestatult. Tänaseks päevaks olen mina näiteks Flora, Narva ja Paidega esimesed kolm-neli väga professionaalset hooaega treenida saanud ning reaalset arengut on näha, olen Premium liigas saanud stabiilseks mängijaks, kes ei tee enam lolle eksimusi.

Teiseks võiks olla ees siht või eesmärk. Mina olen endale selleks võtnud välisklubisse jõudmise ning et teeksin seal korraliku hooaja – siis saab juba edasi vaadata. Ma arvan, et Karol Mets on hea näide: ta on teinud mitu väga head hooaega välismaal ja sai nüüd ilmselt oma elu parima lepingu. See oli järjepideva töö tulemus.

Lisaks tasub tegevusi analüüsida – mitte ainult enda tegevusi, vaid ka mõne eeskuju või iidoli omi. Kui teed midagi kellegi järgi, kes on juba kõrge taseme saavutanud, siis püüdled õige asja poole.

Millises klubis sooviksid mängida? Kas unistad välismaal jalgpalli mängimisest? (Thomas Oberlechner) Millises viiest tippliigast tahaksid mängida ja miks? (@ikoonmarten)
Olen endale välislepingu teenimise kindlaks eesmärgiks seadnud ja tean, et teenin selle. Ma ei ole endale tippliigade mõttes kindlat riiki seadnud, aga Inglismaa oleks ehk selline koht, kus mulle tundub, et jalgpall on inimeste seas ja kultuuris väga austatud seisus. Jalgpallureid võetakse austusega, jalgpalluri töökoht on seal kõrgelt tasustatud ja kõrgelt austatud.

Mis on praegu sinu lemmikklubi Meistrite liigas? (@_h_e_i_n_r_i_c_h_)
Olen alati toetanud Real Madridi ja kuna Marcelo mängib ka seal, siis saan julgelt öelda, et see on klubi, keda toetan.

Kuhu tahaksid mängijana välja jõuda ja millised väljavaated selleks on? (@stenverpeterson)
Kui olen vaadanud näiteks Taijo Teniste karjääri, siis mingis mõttes on ta mulle hea eeskuju. Ta on ka äärekaitsja ja lõi Norras väga hästi läbi. Kui ma taseme poolest meid võrdlen, siis arvan, et ma ei jää Taijole ühestki otsast alla. Olen ka juba kogenum ja füüsilised omadused on meil sarnased. Norra kõrgliiga võiks olla minu taseme juures täiesti saavutatav ja koht, kus ma tahaks mängida.

Kuidas sa ennast motiveerid? (@rasmus_lootus)
Mul olid varem minu enda karjääri jooksul tekkinud headest momentidest videod, mida enne mängu vaatasin. Kui neid klippe vaadata, siis enesekindlus kasvab, ja see oli minu motivatsiooniallikas. Tänasel päeval ma enam nii palju motivatsioonivõtteid ei tee – kui vaadata tabelisse ja meie meeskonda, siis motiveerib see juba iseenesest.

Mida jääd mäletama Narvas veedetud ajast? (Raimond Lepalaan)
Esimesena tuleb kindlasti meelde meeskond ja need sõbralikud inimesed. Elust seal tuleb meelde veel jõe ääres asuv promenaad, kus on palju kohvikuid, seal sai tihti käidud. Tallinnas ma seda eriti teinud ei ole, aga Narvas käisin päris tihti ka ujumas – see oli hea viis taastumiseks, sest vesi oli nii meres kui ka jões suhteliselt külm. Nagu jäävannis!

Vene keele tase oli mul sinna minnes pigem halb – teadsin küll mingil määral sõnavara, aga praktikat lihtsalt ei olnud. Meeskonnakaaslased aitasid mind selle koha pealt päris palju. Praegu suudan juba näiteks mõnede agentidega vene keeles vestelda. Vene meeskonda välismaale minna ei oleks probleem, saaksin hakkama.

Kas Paide Linnameeskonnaga liitumine oli sinu karjääris õige otsus? (Aarne Tamm)
Oli õige!

Kes on su lemmik tiimikaaslane ja miks? (@lisetteteder)
Ma arvan, et üht konkreetset lemmikut mul ei ole. Kevin Kauber on aga selline mängija, keda olen väga pikalt tundnud – noorteklassides mängisime pidevalt teineteise vastu ja seetõttu tunnen teda juba sellest ajast saati, kui olime kaheksa-üheksa-aastased. Tänaseks oleme ühes meeskonnas. Ma ei ole tegelikult kunagi niimoodi mõelnud, et mõni tiimikaaslane meeldib mulle rohkem kui teine, oleme üks tiim.

Kellega sa kõige paremini kokku mängid? (@karltristan23)
Kuna olen vasakkaitsja, siis ma arvan, et mul on väga hea klapp Siim Lutsuga, kes vasakul äärel mängib. Ta on ka meeskondlik mängija, jagab kõigile söötu ja olen ka ise selline. Kui teen jookse ründesse, siis tema on see mängija, kes mind üles leiab.

Kes on parim mängija, kellega oled ühes võistkonnas mänginud, aga kellest ei saanud tõsist jalgpallurit? (Hendrik, Tallinn)
Hea sõber Sander Lootus. Ta oli noorteklassides väga-väga talendikas mängija, aga teda pandi ka mitmele positsioonile nagu mind. Võib-olla tasub jalgpalluril juba noorelt endale kindel positsioon võtta ja seal olles oskusi arendada? Siis oled pärast näiteks välismaal mängides sel positsioonil enesekindlam. Samas ei ole muidugi halb, kui mängija on universaalne, aga ma arvan, et kui Sander oleks saanud kogu aeg ühel positsioonil ehk keskväljal mängida, siis oleks ta praegu väga hea mängija.

Mis põhjusel ei soovita sind kasutada koondise vasakkaitsjana? (Steve Kullus)
Kolm mängu mul A-koondises kirjas on ja kõik kolm mängisin ka vasakkaitses. Olin tegelikult oktoobrikuises koondiseaknas vasakkaitsesse kolmas valik, käisin koos koondisega koroonatesti tegemas ja nägin mängijaid hotellis. Olin valvel – kui kellegagi oleks midagi juhtunud, pidin valmis olema.

Mul on koondisega tekkinud emotsionaalne side. Tunnen, et mu tase on praeguseks hetkeks selline, et peaksin seal olema. Muidugi teevad valiku lõpuks treenerid ja keegi ei saa öelda, kas need on õiged või valed – see selgub tulemustest. Ma arvan, et täna on Artur Pikk koondises sel positsioonil number üks, ta on meist kõige kogenum, tal on korralik klubi ja mänguaeg. Teistega on meil kõva konkurents, aga arvan, et sel korral (oktoobrikuises aknas – toim.) oleksin pidanud koondises olema. Ma ei tahtnud kolmas valik olla.

Milline on sinu karjääri ilusaim löödud värav? (@stevenveeber)
Lõin U19 koondise eest Soome vastu karistuslöögist värava. See oli küllaltki kaugelt ja hea värav, see oli Soomes toimunud Balti turniiril. Kõige olulisem värav klubitasandil oli FC Flora eest, kui 2015. aastal meistriks tulime, siis lõin otsustava värava. Ma ei saaks öelda, et oleksin karjääris palju iluväravaid löönud, aga õnneks on see-eest tulnud tähtsaid väravaid.

Kas viimase minuti võiduvärav või kübaratrikk? (@lisetteteder)
Viimase minuti võiduvärav. Olen meeskonnamängija ja isegi kui löön kübaratriki, aga kaotame 3:4, siis see ei annaks sellist fiilingut nagu võistkonnaga võitmine. Seda tähistada oleks palju mõnusam!

Sul on Instagramis üle nelja tuhande jälgija. Kuidas oled neid nii palju saanud? (Markus, Tallinn)
Selline influencer'i teema oli mul mõni aeg tagasi, kui seda väga aktiivselt tegin, postitasin pilte ja asju, aga praeguseks pole ma sellega juba umbes poolteist aastat enam tegelenud. Eks sellist hetke on elus ilmselt paljudel olnud, et sotsiaalmeedia kanalid tunduvad väga huvitavad, aga tänaseks on see üle läinud.

Kas kõrge draw või madal fade? (@pgaprotorelneider)
Madal fade! Olen paar korda golfi mänginud ja pisut termineid tunnen. Tegemist on väga rahuliku ja härrasmeeste mänguga. Madal fade on seest väljapoole keriv löök, kus pall lendaks madalalt ja vindiga paremale. Kõrge draw on kõrge löök, mis lendaks vindiga vasakule.

Joseph Saliste
Sünniaeg: 10.04.1995
Koduklubi: Paide Linnameeskond
Varasemad klubid: FC Flora, Narva Trans
Saavutused: Eesti meister 2015 ja 2017, karikavõitja 2016 ja 2019, superkarikavõitja 2016
Koondisekarjäär: 3/0

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.