Tallinna Floraga oma kolmanda meistritiitli võitnud Markus Jürgenson tunnistas, et kogu Flora oli sel aastal ühise eesmärgi nimel väljas.

Kui väravavaht Mait Toom ütles pärast mängu, et kuigi peatreener Norbert Hurt ei lubanud tabeli ja Levadia-mängu tulemusega pead vaevata, teadis enamus meeskonnast seisu, siis sama tunnistas ka Jürgenson.

"Mina jälgisin. Ütlen ausalt, kui 87 minutit oli Levadia mängust mängitud, võtsin telefoni ja vaatasin seisu. Olen enam kui kindel, et 99% meeskonnast oli selle seisuga kursis, aga valjult riietusruumis ei räägitud sellest ei poolajal ega enne mängu midagi."

Mis oli Flora tänavune pöördepunkt? "Suvi oli raske aeg, kui kaotasime järjest suurtele ja olime tabelis kolmandad. Pärast suveperioodi, kus meil eelmisel aastal toimus suur langemine kolmandas ringis, suutsime seda nüüd vältida. Kolmanda ringi edukas läbimine ja 11 võitu järjest olid olulised kohad, mis tiitli tõid. Ühte mängu... võibolla Nõmme Kalju võõrsil 2:0 alistamine, aga see oli juba siin päris lõpus (15. septembril - I.L.)."

"Enari kaotus oli suur kaotus, aga Vihmann tuli, noor poiss Sangastest, möllas isuga. Lust oli vaadata. Oleme lasknud väga vähe väravaid läbi hooaja ja võibolla see isegi moraalselt liitis meid," meenutas Jürgenson suve, kui Florast lahkusid Enar Jääger ja Irakli Logua ning mitmed mehed pidasid vigastuspausi.

"Ma võin käsi südamel öelda, et ei kujuta ette, kui palju treenerid 24 tunnist kulutavad videde lõikamisele, mängude analüüsimisele, trennide analüüsimisele. See, mis toimub klubi kontoripoolel viimased paar-kolm aastat, on vapustav."

"Sel aastal Flora esindusmeeskond elas ja hingas selle tänase õhtu nimel."

Jürgenson on praegusest kooslusest üks väheseid, kes osa saanud Flora eelmistest tiitlivõitudest 2010. ja 2011. aastal. Kuidas ta praegust tiitlit eelmistega võrdleks? "Sa oled esimene, kes seda küsimust küsib täna," naeris Jürgenson. "Eile, kui mul und ei tulnud, kahest olin veel voodis üleval, ärevus oli suur, mõtlesin, et keegi raudselt küsib seda küsimust ja jõle igava vastuse annan. Ise mõtlesin ka, et kurat, Max, ära anna sellist vastust, see on nii igav, aga see viimane on ikka kõige mõnusam."

"2010. ja 2011. aastast mäletan mõnda üksikut mängu, kaotatud mängu, võidetud mängu, aga praegusel päeval on mul terve hooaeg meeles ja mälestus, emotsioon on nii värsked. Täna õhtul pean ütlema, et see tiitel on kõige mõnusam ja emotsionaalsem. Võibolla kümne aasta pärast, kui karjääri ära olen lõpetanud, mõtlen teistmoodi, aga praegu on nii."