Pärnu JK on naiste meistriliigat valitsenud juba kuus aastat. Peatreener Jüri Saare sõnul on neile edu toonud kogenud võistkond, kuhu on edukalt sulandunud ka nooremad mängijad.

Probleemina toob Saar välja selle, et naiskond on sunnitud treenima erinevates linnades, mis omakorda võib jätta jälje kokkumängule.

Hooaja esimese karika napsas Pärnu endale superkarikafinaalis, kus alistas Tallinna Flora 3:1. Juba täna toimub meistriliiga esimene voor, kus Pärnu võõrustab Tallinna Kalevit. Liigas mängivad Saare sõnul kulla peale kolm võistkonda.

Viimasel hooajal tuli liigavõit üsna suure punktivahega. On tiitlikaitsmine aastatega raskemaks läinud?
Iga aastaga läheb ikka raskemaks. Me ei ole kindlasti ainukesed, kes võita tahavad. Survet ei tohi lasta endal tekkida, tuleb teha omi asju, mida suudame. On selge, et meil ei ole võimalik nii heades treeningtingimustes treenida nagu Tallinna klubidel, kellel on oma treeningbaasid. Me oleme kahe linna vahel, pool on Pärnus ja pool Tallinnas. Selles mõttes jääme kindlasti teistele alla, aga siiamaani oleme hakkama saanud ja ei lase ennast sellest häirida.

Milliseid mängumomente see võib mõjutada, et peate treenima erinevates linnades ja võistkond on nii-öelda pooleks?
Selle tõttu ei saa me kokkumängu harjutada. Talvel mõningad sõprusmängud küll saime teha. Mõned nädalalõpud saime ka koos Pärnus kunstmurul treenida, aga see ei ole piisav. Standardolukorrad ja teineteise paremini mõistmine käib meil läbi mängude kahjuks.

Enne hooaega mängisite Pärnus rahvusvahelist turniiri ja pidasite ka sõprusmänge Soome ja Läti klubidega. Mille jaoks need mängud head olid ja kuidas nendega rahule jäite?
Sellepärast, et me ei saa koos treenida, olid need mängud meie jaoks väga kasulikud. Väga selgelt teadsime enne Soome minekut, et oli meie jaoks liialt vara, sest me ei olnud veel üldse kokku saanud. Millest on kahju, on see, et me ei ole hooaja-eelsetel mängudel saanud kokku kõiki, kellega me arvestame. Halliturniiril olid enam-vähem kõik olemas, aga olid ka mõned puudujad. Alati on keegi olnud kas kuskil tööreisil või haiguse või traumaga väljas. Praegu on ka kõige suurem murekoht vigastused. Loodame, et Heleri Saar saab põlvevigastusest jagu ja et Kristina Bannikova, kes on üle nädala juba olnud 38-kraadise palavikuga, saab haiguse põhjusele jälile. Kairi Himanen on saanud treenida ja mängida ainult poole koormusega.

Vaadates mööda probleemidest ja murekohtadest, siis mis on see hea külg, mis on siiamaani teile edu toonud aastate jooksul?
Positiivne on see, et tüdrukud hoiavad kokku ja meil on head mängijad. Võistkonna komplekteerimine on hästi läinud. Kogemused oleksid kindlasti üks meie eelistest ja samuti noorte sulandumine nende mängijatega, nagu seda on teinud Elizaveta Rutkovskaja, Laada Tereštšenkova ja Ketlin Saar. Vanusevahe on suur, aga omavahel klapitakse väga hästi.

Millised muudatused kahe hooaja vahel koosseisus toimunud on?
Muudatusi on nii palju, et Kaire Palmaru on sõlminud lepingu Norra klubiga. Triinu Esken on Taanis mängimas. Juurde on tulnud Anastasija-Grazyna Shcherbachenia ja Maarja Virula ei ole enam laenul ja on üle kahe aasta meiega taasliitunud. Noori meil kahjuks enda kasvandikest sel hooajal juurde tulnud ei ole. Ketlin Saar ja Elizaveta Rutkovskaja, kes on sealt tulnud, olid juba eelmisel aastal võistkonnas. Aga nemad on ka mänguliselt juurde pannud, mis sellel aastal on kindlasti hea.

Mis eesmärgid teil hooajaks on nii koduses liigas kui ka meistrite liigas?
Latti me kindlasti allapoole lasta ei taha, aga eks hooaeg näitab. Meistrite liigas tahame kindlasti pakkuda võrdset mängu ja häid tulemusi. Seal oleneb hästi palju ka sellest, kellega koos alagruppi satume ja kuidas loosiga läheb. Kaks viimast aastat oleme sattunud põrgukuumusesse, kus on olnud pea 40 kraadi ja kõik sama piirkonna võistkonnad - küll Sloveenia, Rumeenia, Montenegro ja Serbia. Loosist teinekord oleneb päris palju, aga ainult selle taha ka ei saa pugeda, et palav on, kuigi meil oli väga raske.

Julgete äkki ka tabelikohti ennustada sel hooajal?
Eks kolm võistkonda - Flora, Levadia ja meie - mängivad kulla peale ja jagavad kolm kohta ära. Arvan, et ka tagapool on muutunud natuke tasavägisemaks neljanda positsiooni peale, aga mingeid kohti ma küll rohkem ennustada ei tahaks. See oleneb ka sellest, kuidas mingil võistkonnal vigastustega on ja kuidas mäng sujuma hakkab. Nii kerget võitu, nagu me oleme viimased aastad saanud, ma küll ennustada ei julge.