Nädalavahetusel tulnud suur pauk - teade Eesti koondise keskväljamaestro Konstantin Vassiljevi vigastusest täpselt enne EM-valiktsükli algust -, on kogu Eesti jalgpallile ja selle fännidele traagiline hoop. Vutiringkond on kogu nädala arutlenud, kes suudaks teda asendada - äkki Henrik Ojamaa?

Kuigi teatav osa ajakirjanikest ja muudest spetsialistidest usub, et Eesti koondise 4-2-3-1 mängujoonises sobib number kümne kohale kõige paremini Joel Lindpere, siis minu arust see nii ei ole. Lindpere on viimastel hooaegadel klubijalgpallis näidanud, et ta sobib oivaliselt number kaheksa kohale.

Ja kuigi Karol Mets sai suve alguses mitu-mitu mängu number kuue positsiooni harjutada, siis tunduks teataval määral kummaline, kui Magnus Pehrsson Aleksandr Dmitrijevi vigastusest paranemise järel nad korraga mängu paneks. Loomupärane keskkaitsja Mets ja Dmitrijev on ultralõhkuv, ent üldse mitte ehitav duo. Muidugi tugeva vastase vastu võib neid ka koos näha, siis Sloveenia, aga esmalt ka Rootsi vastu oleks vaja initsiatiiv ka keskväljal enda kätte saada.

Kui Kostja Vassiljevit nähti kümnena, siis Pehrsson sõnas Balti turniiril, et sellist meest oleks ka kaheksa peale vaja. Või õigemini, kui ta toodi kümnelt kaheksale, oli sellist meest ka kümnele vaja. "Ta on väga-väga hea ehitaja, aga tahame teda ka eespool, sest ta on ohtliku löögiga ja ootame talt ka otsustavat passi," sõnas rootslane toona.

Juunis pärast mänge tadžikkidega vastas Pehrsson küsimusele, kas Mets, Ken Kallaste ja Ilja Antonov on ka valikmängudes koondises, nii: "Kuigi nende positsioonidele pole väga palju alternatiive, näitasid nad kindlasti, et võivad võidelda ka algkoosseisukoha eest." Kõigest sellest tulenevalt ennustaksin mina esimeseks valikmängus põhikoosseisu Dmitrijevi kõrvale kaheksa peale Lindpere. Tal on hea platsinägemine ja jalg osava passiga. Kümnel või äärel mängides on tal tänaseks kiirust veidi väheks jäänud.

Kes siis aga ründaja (kõigi eelduste kohaselt Henri Anieri) alla panna? Mina näen seal Henrik Ojamaad. On teada, et talle meeldib mängida keskel, Motherwellis Michael Higdoniga duo moodustades oli Ojamaa tihti alumine ründaja. Pehrsson on ka öelnud, et üritab pallurid panna mängima sinna, kus neist enim kasu on. Ojamaa oma kiiruse, teravuse, hea pallikäsitlemisoskuse ja lühikese sööduga oleks praeguses olukorras tõenäoliselt parim asendus Vassiljevile.

Miks Ojamaa ei võiks äärel olla? Esiteks ei ole seal ei koondises ega näiteks Varssavi Legias tema parimad omadused maksvusele pääsenud. Šotimaal oli ta üks parimaid resultatiivsete söötude andjaid. Poolas jäi sealt aga kaugele. Teiseks on rootslasest peatreener alati ühe ääre ehitanud üles ründavamana. Tema stiilis ei ole mõlemal äärel puhtakoelist ründajat. Ning kui Sergei Zenjov on kõigi eelduste kohaselt juba algkoosseisus, tuleb teisele poole kaitsvamat tüüpi mees panna. Olgu selleks siis Gert Kams paremal või tervenedes Dmitri Kruglov vasakul.

Seega mina isiklikult usun, et praeguses olukorras, mil peame Vassiljevita hakkama saama, võime keskel kümne peal näha Ojamaad ja Lindpere hoopis suti sügavamal Dmitrijevi kõrval.

Eesti võimalik algkoosseis lähimas kahes mängus (liinid paremalt): Sergei Pareiko; Taijo Teniste, Igor Morozov, Ragnar Klavan, Ken Kallaste; Aleksandr Dmitrijev, Joel Lindpere; Gert Kams, Henrik Ojamaa, Sergei Zenjov; Henri Anier.

Eks pool tõde selgub täna õhtul kell 20.45 Rootsis ja teine pool esmaspäeval kell 21.45 Lillekülas.