Eesti ja Soome klubid tunduvad täna platsil olema võrdsemad kui kunagi varem. Foto: Gertrud Alatare

Aastaid oleme Soomet vutti meie omast paremaks pidanud. Tugevam liiga, parem infrastruktuur, mainekamad nimed koondises. Täna tundub mulle, et me end neist kehvemaks enam küll pidama ei pea.

Kui varem kohtus Eesti klubi Soome omaga, oli üldiselt kaotust oodata. Olgu see kohtumine siis eurosarja või hooajaeelse treeningmängu raames peetud. Nüüd on pilt teine ning tundub, nagu oleksime soomlased kätte saanud. Muidugi püsib kõigil meeles see, kuidas Nõmme Kalju Meistrite liiga eelringis 2013. aastal kahe mängu kokkuvõttes HJK-le 2:1 ära tegi. See oli toona aga ikkagi suursaavutus ja mitte normaalne tulemus. Täna oleks ehk teisiti.

Mind ajendas kirjutama Premium liiga ja Veikkausliiga klubide vahelised tänavused treeningmängud. Kes teab, mis üldseis jäi? Ma ütlen: 2 võitu Eesti klubidele, 3 viiki ja 0 kaotust. Flora alistas mulluse Soome pronksiklubi FC Lahti 2:0, Kalju tegi sama skooriga 1:0 (veel eelmisel aastal kaotasid mõlemad Lahtile). Levadia ja SJK tegid 1:1 viigi, Levadia tegi 2:2 viigi HIFK-iga, mängides seejuures oma eduseisu maha. Sillamäe ja Mariehamni vahel jäi seis 0:0.

Muidugi ei saa siit mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi teha, aga mulle tundub, et oleme põhjanaabritele järgi jõudnud. Minu silmis näitab seda ka tõsiasi, et Ats Purje ja Gert Kams pöördusid kerge südamega Soomest tagasi Eestisse. Jah, infrastruktuuris soomlaste tasemele jõudmiseks läheb veel palju-palju aega, ent koondiste võrdluseski ei ole vahed nii suured.

Meil mõlemal on olemas Bundesligas regulaarselt pallivad mehed, Venemaa kõrgliigas elatist teenivad mängijad, Poola kõrgliiga põhimehed, Norras leiba teenivad pallurid. Eks Soomel on muidugi materjali suurema rahvaarvu näol rohkem ja nii on meil vaid üks Bundesliga mees ning näiteks Itaalias pole meil kedagi, aga Rumeenia, Tšehhi, Šotimaa liigasid ei tuleks ka häbeneda. Nii neil kui meil moodustab suure osa koondislastest ka koduliigas elatist teenivad vutimehed. Jah, viimati Balti turniiril saime soomlastelt sugeda, aga kui läheksime valikturniiril vastamisi, ei usu ma, et sama asi korduma peaks.

Aga koondis koondiseks. Ma usun, et Premium liiga ja Veikkausliiga on täna mängulisel tasemel võrdsed. Soome tase võib küll veidi ühtlasem olla ja publikut käib seal ka rohkem tribüünidel, aga usun, et nädalavahetusel algav hooaeg toob ka siin tasavägisema aasta kui varem. Loodetavasti ka selge kasvu publikunumbrites.

Möödunud nädalal Flora peatreeneri Norbert Hurdaga vesteldes nõustus ta, et Eesti on arengus olulise sammu edasi teinud. "Kui mängime oma naabritega, siis me enam ei lähe mängima endast oluliselt tugevama võistkonnaga, vaid pigem mängijad ise ka tunnevad seda, et tulevadki võrdsed mängud ja mõlemal meeskonnal on võimalus," rääkis Flora juhendaja.

"Selles pildis on hea näha, et Eesti on teinud arengu. Soome juures mind veidi üllatab, et seal on treeningtingimused, halle on palju ja mängijaid on ka välismaal kõrgel tasemel, et mis neid kammitseb seal oma koduliigas. Aga HJK samas euroliigasse jõudis. Võib-olla me mingis mõttes hakkame ka koos maailmale veidi lähemale jõudma. Ma usun, et Eesti liiga on täna tugevam ja atraktiivsem [kui varem]," sõnas Hurt.

Mina usun, et olemegi maailmale veidi lähemale jõudnud. Nüüd tuleks veel näiteks Euroopa liiga põhiturniirile ka jõuda ja saaksimegi julgelt vastu rinda taguda ja öelda, et põhjanaabrid ei ole meist paremad ühti! Eesti klubid - kes teist väljakutse vastu võtab?