Kuulen tihti, et Eesti jalgpall on jama. Siin ei toimu midagi. Meistriliiga tase on nõrk. Puuduvad intriigid. Kirjutan just teile, kes te olete seda mulle öelnud!

Kuulen tihti, et välismaa jalgpall on vägev. Seal toimub palju. Tase on kõikjal parem kui siin. See pakatab intriigidest. Kirjutan just teile, kes te olete seda mulle öelnud!

Jah. Te olete samad inimesed!

Vaatame tagasi, mis on viimase aasta jooksul toimunud. Meistriliiga hooaeg oli jällegi erakordselt põnev, oli suuri üllatajaid, oli veel suuremaid langejaid. Oli võimas noorpallurite esiletõus, oli Tallinna Kalevi finantskrahh ja kihlveoskandaal. Oli pingeline heitlus parima väravakütitiitli eest viimase vooru viimaste minutiteni... Valmis sisehall, mitmed kunstmuruväljakud said uue ja korraliku katte. Risto Kägo teenis hooajaga seitse (!) punast ja 26 (!) kollast kaarti. Amatöörid võtsid proffidelt 50 punkti (aasta varem vaid 30). Koondislased Martin Vunk, Vladimir Voskoboinikov, Dmitri Kruglov ja Aleksandr Dmitrijev naasesid kodumaale.  Eelviimaseks jäänud Tartu Tammeka võitis 2:1 kullaga kaetud Tallinna Levadiat. Uustulnuk Infonet tuli Tallinna Flora vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võitis 3:2. Kalju ja Flora lõid omavahelises mängus seitse väravat - nõmmekad võitsid 4:3. Kaks pallurit sülitasid vastasmängija pihta ja said korraliku mängukeelu. Mitu meest kritiseerisid kohtunikke ja said mängukeelud. Rimo Hunt lõi käega (enda sõnul õlaga) värava.

Mis veel? Viimastel nädalatel on mul Tartu Tammeka lõhn ninas. Veidi higine, samas karske, veidi paberine. Rahalõhna ei tunne. Miks ma tunnen kaugelt Emajõe kaldalt lõhna vabariigi pealinna? Tüli, personali puudus, mängijate testimised välismaal, paberite õigeks ajaks esitamata jätmine, pikenduse saamine, saneerimisettepanek, vaikus, paberite esitamine, otsuse tulemi... otsuse edasilükkumine, kamaluga nimesid (kellest võib saada treener, kellest abitreener, kellest tegevjuht), veelkord vasturääkimised ja täiesti erinevad pilgud ühele olukorrale, fiktiivsed lepingud - see on väga vänge! Pole ime, et ka need, kes ei näe, mis toimub, asja aduvad - ja ka ninas tunnevad.

Aga et mitte teemast kõrvale kalduda, siis kas teil on ikka igav?

Minul ei ole.

PS. Eesti koondise 2:2 viik 2010. aastal MM-i finaalis mänginud Hollandiga (kusjuures võit läks käest täitsa lõpus, kui ei tea kust imeti välja penalti) ja kogu A-koondise peatreenerisaaga ei tee asja üldsegi igavamaks. Ka mitte II liigas Nõmme Unitedi väravavahi Dmitri Lipetski enda kastist löödud värav.

PPS. Eesti jalgpall on kirev!