Taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 253. episoodis oli aruteluteemaks FC Flora koosseis, mis pole hoolimata mullusest hõredusest erilisi täiendusi juurde saanud – pigem on kandvaid jõude vähemaks jäänud.

Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Markus Jürgenson meenutasid, et Flora koosseis oli juba mullu suhteliselt ühetaoline – seejuures võis pingilt ikka ja jälle leida nimesid, kellest siinne jalgpallisõber varem vaat et midagi kuulnud polnud.

"Florast on [tundmatuid nimesid] alati tulnud. Võtame kasvõi eelmise hooaja lõpu – keskkaitsesse tuli ju [Robert] Veering ja mängis väga mehiselt," sõnas Kangur alustuseks. "Sel hooajal tuleb Veeringul hakata juba põhikeskkaitsja kohta täitma, kui siin [Erko Jonne] Tõugjas ja [Markkus] Seppik on paar nädalat enne hooaja algust alles hakanud meeskonnaga trenni tegema."

Elissaar lisas: "Ma arvan, et Veering oma eelmise poolaasta arengu pealt on igal juhul põhikeskkaitsja. Juba vaadates Flora seisu – neil on vaja noori kuidagi pildile tõsta, läbimurret tekitada. Veering ei ole nende jaoks enam kaitsjate hierarhias kaheksas mees, nagu eelmise hooaja alguses. Isegi kui siin [Marko] Lipud ja [Markkus] Seppikud terveks saavad, siis ma arvan, et Veering väga palju muretsema ei pea."

Pisivigastused ja haiguspuhangud on Flora õnneks lühiajalised mured, ent Jürgenson täheldas tiitlikaitsja sõprusmängus Paide Linnameeskonna vastu veel üht olulist puudujääki. "Natuke vähe on sellist toorest jõudu. [Tristan] Pajol näiteks – lendas vasakule ja paremale, natuke füüsiliselt nõrk veel," nentis Jürgenson.

"Selline [Henrik] Ojamaa sugune vend, kes neil varem oli – ta pani keha ja sõitis sisse ja möllas. See oli üks asi, mis mulle pisut silma jäi. Ma ei ütlegi, et peaks alati kahe jalaga selga sõitma ja julmalt niitma kõiki, aga profisport on tulemuse peale – ega siin paitades kaugele ei purjeta," sõnas endine äärekaitsja lõpetuseks.