Üle kitse saab hüpata mitut moodi. Üks, paljudele tuttav viis on teha seda võimlas kooli ajal kehalise kasvatuse õpetajalt saadud juhtnööride järgi. Teine, oluliselt keerulisem variant on võita MM-tiitel.

Just viimase väljakutse on omale valinud – ja mitte vabatahtlikult, vaid ainsa võimalusena – Lionel Messi. 35-aastane jalgpallivirtuoos peab sel pühapäeval, 18. detsembril oma sportlastee viimase MM-mängu. Tema õnneks on tegu finaaliga, kus on võimalik täita seni ideaalset karjääri kirjeldava pusle viimane puuduolev tükk.

Kits on saanud spordiväljal pühaks loomaks tänu inglise keelele ja tehnoloogia arengule. Kõigi aegade parimatest räägitakse inglise keeles kui Greatest Of All Time, mis moodustab lühendina tähekombinatsiooni GOAT, mis tähendabki justnimelt kitse. Moodsas piltmärkide keeles ja noorte suhtluses on lühendi asemel peamiselt kasutusel kitse pildike. Sealt ka käesolev käsitlus.

Eelmise sajandi kontekstis on maailma jalgpalliajaloo parimateks peetud üldjuhul Pelet ja Diego Maradonat. Sel sajandil Cristiano Ronaldot ja Lionel Messit. Mida aasta edasi, seda enam kõneldakse just viimasest kahest kui kõigi aegade parimatest vutimeestest. Neid võrreldakse kõikvõimalike ja -võimatute nurkade alt. Kumb on ikka parem? Maitse asi.

Argentinas on asi lihtne. Argentina läbi aegade parim jalgpallur on täna ilma vaidluseta Diego Armando Maradona. Aga Messi? Tal on ju edukam klubikarjäär ja seitse Ballon d'Ori! Argentiinlasi see ei huvita. Maradona viis nad 1986. aastal maailmameistriks ja koondisehullu rahva jaoks pole midagi vägevamat.

Argentiinlaste – ja mitte ainult – jaoks on Maradona jumal. Tõeline kunstnik! Messit nimetatakse küll tihtipeale lausa mustkunstnikuks, ent Hispaanias jalgpalluriks kasvamine ja kaotatud finaalid (2007, 2015 ja 2016 Copa Americal ning 2014 MM-il) on tema suurust pisendanud. "Ta ju pole koondisega midagi võitnud!" on kõlanud pidev etteheide. Mullu lõpetati pikk ootus, kui Messi aitas Argentina Lõuna-Ameerika meistriks. Sellest aga ei piisa.

Nüüd on Messi taas finaalis. MM-i finaalis. Oma karjääri viimases. Muinasjutt kirjutab end justkui ise! Aga kas see lugu saab õnneliku lõpu?

Lionel Andres Messi sündis 1987. aastal. Viis päeva vähem kui aasta pärast Argentina tänast viimast ja kokku teist MM-tiitlit. Tema generatsioon ei ole näinud oma silmaga suure vutiriigi suurimat triumfi. Nüüd on see kõik käegakatsutav. Aga kas ka kättesaadav?

Enne turniiri meenutas staar eelmiseid finaale nii: "Me ei võitnud ning meid kritiseeriti, sest ei tulnud meistriteks. Tegime kõik õigesti … kuni finaalideni." Kataris alustati katastroofilise šokk-kaotusega Saudi Araabiale, ent seejärel on oma etteasteid pidevalt parandatud. Finaalis, olgu vastaseks kes tahes, on Argentina suurim vaenlane aga argentiinlane ise. Ehk siis sportlikult ollakse kindlasti suutelised maailmameistriks tulema. Kuid kas vaimselt suudakse üle olla survest ja võidukohustusest, millele keerab vinti peale justnimelt Lionel Messi karjääriga seonduv?

"Võitsime nüüd lõpuks Copa America. See aitas meid palju. See oli üks saavutustest, mida mul oli vaja, et asjad kokku sõlmida. Minu jaoks oli väga oluline võita midagi rahvuskoondisega. Kui poleks seda teinud, oleks see ahv – kõik need kaotatud finaalid – mul igavesti seljas," on Messi öelnud.

Ahvi kaelast ära saamiseks on valem lihtne. Kuna individuaalselt on Messi teinud särava suurturniiri, pole vaja finaalis võiduväravat lüüa. Messil on vaja pühapäeval Lusailis Ikoonilisel staadionil lihtsalt võita ja kaptenina kuldne karikas pea kohale tõsta. Nii ongi ta hüpanud üle Diego Maradona nimelise kitse ja saanud ise uueks kitseks. Siis juba üpris vastuvaieldamatult kogu Argentina, aga vast ka maailma jaoks.

Aga nagu ilmselt kogenum lugeja mäletab: juba koolivõimlas üle kitse hüppamine ei olnud alati tingimata kõige lihtsam ettevõtmine. Mis siis veel MM-finaalist rääkida!