Saksa jalgpallikuningas Franz Beckenbauer sündis 11. septembril 1945 Saksamaa õllepealinnas Münchenis. Tõsisemalt hakkas ta jalgpalliga tegelema, kui liitus kümneaastaselt klubi SC München 06 (FC 1906 München) treeningutega.

Neljateist aastaselt ühines tulevane rahvuskoondise kapten Müncheni Bayerni noortemeeskonnaga. Bayerni esindusmeeskonna eest tegi Beckenbauer debüüdi aastal 1964, kui Bayern mängis veel Saksa Lõuna Regionaalliigas, aasta hiljem tõusis meeskond Bundesligasse. Karjääri algusaastatel mängis Beckenbauer vasakäärena.

Saksa koondisele jäi ta silma juba juuniorina, kuid Bayerni tollase hinge esimene etteaste rahvuskoondises toimus alles septembris 1965. Ta osales ka MM-il Inglismaal 1966, kus kaotati vastuolulise väravaga finaalis Inglismaale. Mõne aja pärast sai Bayern Bundesliga üheks võimsamaks meeskonnaks ja ühiselt võideti Saksa karikas 1966-67 ja 67. aastal ka Euroopa Karikavõitjate Karikas. Hooajal 1968-69 ülendati ta Bayerni kapteniks ja ta viis meeskonna esimese liigavõiduni. Tema positsiooniks sai 1960. aastate lõpus treeneri Tschik Cajkovski julgustusel kaitsja ja ta oli läbi aegade parim mängija ründava libero koha peal. Mõnedki kriitikud heitsid tema positsiooni talle ette, kuid mees ise leidis, et kaitsja roll pakub talle aega ja ruumi kaaluda võimalusi, kuidas oma maagiline võim mängus maksma panna. Kusjuures ei kõhelnud Beckenbauer iialgi võimaluse avanedes ründesse sööstmast.

Lääne-Saksamaa MM-kampaania ebaõnnestus aastal 1970 ning järgmisel aastal nimetati Beckenbauer koondise kapteniks. 1972 ja 74 võitis koondis vastavalt Euroopa ja maailmameistritiitli. Münchenis jätkas mees sama võimsalt ja järjestikku võideti kolm liiga meistritiitlit (1972-74). Enamgi muljetavaldavam oli meeskonna edu Euroopas, kui aastatel 1974-76 võideti järjepanu kolm Euroopa Meistrite karikat. Viimasel aastal võideti ka Maailma Klubide karikas. Staadionil kutsuti teda graatsia ja elegantsi kehastuseks, ühendades endas atleedi füüsise ja võrratu mõistuse, mille abil ta nägi vastase kaitseliinis tekkivaid tühikuid ja väravavõimalusi juba ette.

Oma edukuse tõttu sai mees hüüdnime "keiser Franz", kuna Franz tähendas Austrias keisreid. Ja tõepoolest - ta oli veel edasi edukas. Esimese sakslasena ületas ta saja koondisemängu piiri. Pärast seda, kui Lääne-Saksamaa kaotas 1976. aasta EM-i finaalis Tšehhoslovakkiale penaltidega, sõlmis toona 31-aastane mees lepingu Ameerika klubi New York Cosmosega. Ta mängis suurlinnas kuni aastani 1981 ning võitis selle aja sees 3 Põhja-Ameerika Jalgpalliliiga meistritiitlit. Mängijakarjääri lõpetas ta 1984 pärast ebaõnnestunud hooaegasid Hamburgeri Sv-s ja Cosmoses. Muuseas jõudis ta ka Hamburgiga UEFA karikasarja finaali. Koondises mängitud 104 mängu jooksul lõi ta 14 väravat ja erinevates liigades pidas ta 424 mängu, mille jooksul skooris 44 korda.

Samal aastal kui ta lõpetas mängijakarjääri, nimetati ta Jupp Derwalli mantlipärijaks Saksamaa koondise peatreenerina. See tekitas fännide seas poleemika, kuna mängijal polnud eelnevaid treenerikogemusi. Kahe aasta pärast tõestas ta ennast, viies keskpärase meeskonna MM-i finaali, kus kaotas Maradona juhitud Argentiinale. 1990. aasta MM-il juhendas ta viimast Lääne-Saksamaa meeskonda enne poolte ühinemist. Itaalias mänginud sakslased jõudsid MM-i finaali, kus alistasid Argentiina 1:0. Nii sai Beckenbauerist esimene jalgpallur jalgpalli ajaloos, kes on võitnud maailmameistritiitli nii mängija kui treenerina.

Pärast MM-i jätkas ta treenerina Prantsuse klubis Olympique Marseille, kuid jättis meeskonna aasta pärast. Ta tuli tagasi Bayern Müncheni juurde ja sai 1994. aastal klubi presidendiks. 1998 paigutati mees tema teenete eest Saksamaa Jalgpalliliidu asepresidendi aukohale. Tänasel päeval töötab ta 2006. aasta jalgpalli MM-i kooralduskomitee esimehena. Beckenbauerit peetakse üheks aegade parimaks mängumeheks ja seda näitab ka see, et ta valiti 2004 UEFA ringküsitlusel viimase viiekümne aasta parimate Euroopa mängijate seas teisele kohale.