27. novembril 1903 kirjutas Wilhelm Hauschild 170 töökaaslase nimel oma tööandjale, Friedrich Bayer & Co värvivabrikule kirja, et nad asutaksid spordiklubi. Kompanii nõustus ning 1. juulist 1904 asus tegutsema TSV (Turn –und Spielverein) Bayer 04 Leverkusen. 1907 aasta mai lõpus loodi ühingusse ka eraldi jalgpalliosakond. Eraldi ühingut ei tehtud, kuna tol ajal oli Saksamaal populaarsed gümnastika ja muud spordialad.

1928. aastal moodustasid jalgpallurid lõpuks uue ühingu, mis sai nimeks Sportvereinigugng Bayer 04 Leverkusen. Siiski ühinesid klubiga ka käsipallurid, kergejõustiklased ning poksijad. Gümnastikaharrastajad jäid veel TSV-sse. Uue klubi vormi värvideks said punane ja roheline, gümnastikaühingule võeti värvideks kollane ja sinine.

Kaheksa aastat, kuni aastani 1936 mängisid Leverkuseni jalgpallurid kolmanda ja neljanda divisioni jalgpalli. 1936 said pääsesid nad kompanii logo kandes teise divisioni. 1951-st aastast mängiti kuni väljalangemiseni aastal 1956 Oberliga läänedivisionis. Leverkuseni klubi ei jõudnud ülemistesse liigadesse tagasi enne aastat 1962. Aasta hiljem loodi ju juba Bundesliga.

Saabuv edu

1968 võitis klubi II Regionaalliiga Läänedivisioni. Siiski ei suudetud veel play-off'ide kaudu 2. Bundesligasse pürgida. 1979 oli juba enne kolme viimast mängu Leverkuseni Bayeri edasipääs Bundesliigasse kindel. 1984 ühinesid kaks klubi omavahel, peale seda, kui lahus oli oldud üle 50 aasta. Klubi, mille nimeks sai TSV Bayer 04 Leverkusen e.V., võttis oma värvideks punase ja valge, kuid jalgpallurid jätsid omale juba tuttava punase ja musta.

Esimese tunnustatud tiitli sai klubi omale 9 hooaega peale Bundesligasse saabumist. UEFA karikasarja esimene finaalmäng oli kaotatud hispaanlaste Barcelona RCD Espanyolile 3:0. Teine võideti aga sama skooriga ning mäng jõudis penaltiteni, kus sakslased võidutsesid seisuga 3:2.

Samal aastal sai pikaajaline Leverkuseni täitevjuht Reiner Calmund klubi mänedžeriks. Temal oli suuri teeneid Leverkuseni 90-ndate alguse edus. Kui kaks Saksamaa poolt 1990. aastal ühinesid ja piirid avanesid, haaras Calmund kähku oma meeskonda Ida-Saksamaa staarid Ulf Kirsteni, Andreas Thomi ning Jens Melzigi.

Mängijad said kiirelt publikumagnetiteks ning tegid meeskonna hüvanguks palju head. Calmund võttis ühendust ka brasiillase Juan Figeriga, kes oli oma riigi üks suurimaid mängijate agente. Järgemööda ühinesid klubiga Jorginho, Paulo Sergio ja Pavel Hapal. Oma ridadesse lisati ka karismaatilisi staare, nagu Bernd Schuster ja Rudi Völler, et kindlustada klubi populaarsus fännide seas.

Lähiajalugu

Oma järgmise autasu teenis Leverkusen 04 Bayer aastal 1993. Saksamaa Karika finaalis kohtusid omavahel Leverkuseni Bayer ning suure üllatusena Hertha Berlini amatöörmeeskond (reservid). 77. minuti Kirsteni värav tõigi 1:0 võiduga karika baierimaale.

1996 oli meeskonna jaoks kohutav hooaeg, kui oldi väga lähedal Bundesligast väljakukkumisele. Peale seda hakkas meeskond Christopher Daumi käe all mängima jõulist ning tehniliselt ründavat jalgpalli. Klubiga ühinesid sellised mängijad nagu Lucio, Emerson, Ze Roberto ja Michael Ballack, kes on nüüd kõik oma uutes klubides kindlad algkoosseisu mängijad. Hiljem jäi Cristoph Daum kokaiiniskandaali tõttu ilma nii klubi kui ka Saksa koondise peatreeneri kohast.

Hooajaks 1996/97 kvalifitseeruti esimest korda Euroopa Meistrite Liigasse. Pärast seda kui alagrupis oli alistatud Lissaboni Sporting, Lierse SK ja AS Monaco, peatas baierlased veerandfinaalis Real Madrid, kes lõpuks võitis ka kogu turniiri.

Klubi jaoks oli kõige õnnetum hooaeg 2001/02, mil jäädi napilt ilma nii Meistrite Liiga võidutrofeest kui ka Bundesliga tiitlist ja Saksa karikast. Viimases mängus suutis Ballacki omavärav viia tiimi 0:2 kaotuseni SpVgg Unterhachingi vastu, samas kui Bayern sai 3:1 Werderi alistamise järel võitjataldriku enda kätte. Meistrite Liiga finaalis kaotas Leverkusen finaalis Real Madridile 1:2 peale Zinedine Zidane'i fantastilist võiduväravat ning karikafinaalis jäädi penaltiseerias 2:4 alla Schalke 04-le.

Järgneval hooajal oldi lähedal Bundesligast väljalangemisele. Õnneks tuli viimasel mängul postile Klaus Augenthaler, kes päästis võiduga oma endise klubi Nürnbergi üle meeskonna naha. Nüüdseks treeneriks on pärast pikki keerdkäike saanud Michael Skibbe, eelviimase treeneri Rudi Völleri endine abiline.

Klubi staadioniks on BayArena, endise nimega Ulrich Haberland Stadium, mis avati ametlikult 4. septembril aastal 1932. Renoveerimistööd algasid aastal 1986. Tänapäeval asub staadionikompleksis nii MacDonalds, Lindneri hotell kui ka restoran ja fännipood. Staadionil on 32 istmerida ning mahutavus on 22 500.

2004. aasta mais korraldas klubi oma kodulehel fännide hulgas internetihääletuse, et saada teada läbi aegade parim koosseis. Meeskond nägi välja selline: Rüdiger Vollborn – Jorginho, Lucio, Jens Nowotny, Juan – Emerson, Michael Ballack, Ze Roberto, Bernd Schneider – Ulf Kirsten, Rudi Völler.

Hetkel asub meeskond, kes hooajal 2005 alistas Meistrite Liigas Madridi Reali seisuga 3:0, Bundesliga tabelis viiendal kohal, mis tagaks neile tulevaks hooajaks koha UEFA karikasarjas.